Robert Bryndza. Saatuslik tõde (Pegasus, 2024)

Saatuslik tõde

Tõlkinud Raili Puskar
352 lk

Mul on väga hea meel, et peainspektor Erika Fosteri krimisari jätkub. “Saatuslik tõde” on sarja seitsmes osa. Eelnevad osad on “Tüdruk jääs”, “Varitseja öös”, “Mustjas vesi”, “Viimne hingetõmme”, “Külm veri” ja “Surmavad saladused”.

Peainspektor Erika Foster jalutab enda uue kodu poole, kui kuuleb naabruses ühest korterist karjeid. Loomulikult ta tormab vaatama, ega ei vajata abi. Selgub, et korteris on julmalt tapetud noore naise surnukeha. Peainspektor Erika kutsub oma meeskonna kohale mõrva uurima.

Uurides selgub, et korteris elanud Vicky Clarke tegi podcasti’i, kus uuris tõestisündinuid krimilugusid. Järgmisena oli tal plaanis avaldada lugu ahistajast, kes tegutses ühes Londoni kooli ühiselamus ning murdis öösiti noorte tüdrukute tubadesse. Uurides selgub, et kõik Vicky märkmed ja helisalvestised on kadunud.

Robert Bryndza oskab kirjutada nii põnevalt, et kui ühe osa lõpetad, siis tahaks kohe haarata järgmist osa. “Saatuslik tõde” ei olnud küll nii põnev, et raske oleks raamatut käest panna, aga kaasahaarav oli see siiski. Mul oli hea meel lugeda, et Erika Fosteri isiklik elu on võtnud suuna paremuse poole. Ma loodan, et tuleb ka sarja järgmine osa ning Erika isiklikus elus läheb kõik tõusvas joones. Juhtum, mida ta uuris oli põnev, mitmete keerdkäikudega ning ootamatu lõpuga. Krimkade ja põnevike austajatele soovitan igal juhul lugeda. Mina jään ootama sarja järgmist osa.

Lisa kommentaar

Blog at WordPress.com.

Up ↑