Tag Archives: #ilukirjandus

Siobhan Dowd. Laps, kelle aeg (Ajakirjade Kirjastus, 2016)

“Laps, kelle aeg unustas” on Siobhan Dowd’i viimane raamat, mille ta lõpetas enne oma surma 2007. aastal. Ta sai selle teose eest 2009. aastal postuumselt Briti kirjandusauhinna Carnegie Medal. Nii et peab olema hea raamat ja minu meelest see nii ka … Jätka lugemist

Posted in Raamatud | Tagged , , , , , , , | 1 kommentaar

Elena Ferrante. Minu geniaalne sõbranna (Varrak, 2016)

“Minu geniaalne sõbranna” on Elena Ferrante Napoli-romaanide sarja esimene raamat. Tegevus toimub 195o. aastate Napolis. Teos räägib kahe tüdruku sõprusest. Elena ja Lila on mõlemad pärit vaestest perekondadest, kus õppimisele eriti rõhku ei pandud. Oluline oli, et nad aitaksid perekonda … Jätka lugemist

Posted in Raamatud | Tagged , , , , , , , | Lisa kommentaar

Amy Harmon. Tehes nägusid (Ersen, 2016)

Jällegi sai loetud üks raamat, mis oleks äärepealt mu tähelepanuta jäänud. Pealkiri tundus selline imelik, aga kogemata juhtusin tutvustust lugema ja mõtlesin, et see võib olla päris hea ja õnneks ei petnud raamat mu ootuseid. Tegevus toimub väikeses linnas, kus … Jätka lugemist

Posted in Raamatud | Tagged , , , , , | Lisa kommentaar

Anne von Canal. “Ei maa ega meri” (Varrak, 2014)

 Mul oli lugemise väljakutse raames vaja lugeda raamatut kõige kaugemast maast, kus ma ise käinud olen. See oli minu jaoks üks raskemaid teemasid. Just raamatu valiku pärast. Kõige kaugem maa, kus ma käinud olen, on Rootsi. Ma ei ole palju … Jätka lugemist

Posted in Raamatud | Tagged , , , , , , , , | Lisa kommentaar