Ann Cleeves. Õhku haihtunud (Varrak, 2020)

Tõlkinud Lauri Vahtre 304 lk Mulle meeldivad endiselt Cleeves'i rahulikult kulgevad krimilood. Neid on huvitav lugeda ja ma ei suuda kunagi ära arvata, kes see mõrvar on. Sarja kuuendas osas sõidab ülikooliaegne sõpruskond saarestiku kõige põhjapoolsemale saarele Unstile, et tähistada Caroline'i abiellumist Shetlandi mehega. Kõik üritavad oma mured korraks selja taha jätta ning pidutseda ja... Continue Reading →

Ketlin Priilinn. Lumehaldjas (Tänapäev, 2020)

299 lk Nii kahju, et see on sarja viimane osa. See oli nii tore sari, pealegi veel kodumaine. Kodumaist head krimi on ju nii vähe, aga ehk tuleb siis selle asemele midagi head. Sarja viiendas osas tapetakse jõhkralt üks kooliõpetaja. Asja teeb kummaliseks see, et politseisse helistavad kolm tema klassi last, kes kõik väidavad, et... Continue Reading →

E. C. R. Lorac. Belfry salalugu (Tammerraamat, 2020)

Tõlkinud Matti Piirimaa 240 lk See on kolmas raamat Briti Raamatukogu krimiklassika sarjast, mis eesti keeles on ilmunud ja minul esimene raamat, mis sellest sarjast loetud sai. Peale selle lõpetamist valdavad mind kummalised tunded. Ühest küljest oli ju põnev, aga väga segane lugu. Mul oli raskusi järje pidamisega. Süüdlast ma muidugi ka ära ei taibanud.... Continue Reading →

Camilla Läckberg. Majakavaht (Pegasus, 2019)

Tõlkinud Maiu Elken 410 lk. Sellel aastal on mul plaanis võimalikult palju lugeda isiklikke raamatuid. Läckbergi oma osutus esimeseks valituks ja üldse ei kahetse, et selle oma raamaturiiulisse soetasin. Läckberg oma tuntud headuses. Eelmine osa lõppes nii põneva koha peal, et ma oleks kohe tahtnud järgmist osa lugeda, aga kahjuks polnud seda tol hetkel eesti... Continue Reading →

Erkki Koort. Kättemaks Kirumpääl (Hea Lugu, 2018)

295 lk Kuna mul praegu pole ajaviiteromaanidega eriti hea suhe, siis valisin vahelduseks ühe ajaloolise kriminaalromaani. Plussiks oli veel see, et tegemist on Eesti autoriga. Tegevus toimub 1389. aastal Kirumpääl. Vastseliina piiskopilinnuse sõjasulane Markus lahkub sealt, et minna Tartusse lodja peale sõitma. Vahepeal teeb aga peatuse Kirumpääl, kus elab tema hea sõber Tebbe. Kuuldes aga,... Continue Reading →

Angela Marsons. Julmad mängud (Pegasus, 2018)

Tõlkinud Marge Paal 378 lk See on Kim Stone'i sarja teine raamat. Õnneks on mul mitu selle sarja raamatut veel lugeda, sest ka teine osa oli päris põnev. Seekord uurib Kim Stone mitut juhtumit. Pooleli on uurimine lapsepilastaja üle, kui tema meeskond kutsutakse uurima jõhkrat pussitamist. Selgub, et tapetud on süüdimõistetud vägistaja. Tapja tabatakse küll... Continue Reading →

Cecilia Ekbäck. Hunditalv (Varrak, 2017)

Tõlkinud Jaana Peterson 365 lk Selle raamatu suhtes mul ei olnud mingeid erilisi ootuseid. Võib-olla see oligi hea, sest raamat ei valmistanud pettumust. Alguses kulus küll sisse elamiseks aega, aga pärast oli raske seda käest panna. Tegevus toimub 1717. aastal Rootsi Lapimaal. Maija kolib koos abikaasa Paavo ning tütarde Frederika ja Doroteaga Soomest Rootsi Lapimaale.... Continue Reading →

Angela Marsons. Vaikne karje (Pegasus, 2017)

Tõlkinud Triin Aimla-Laid 400 lk Olen juba sellest ajast tahtnud Marsonsi raamatut lugeda, kui see ilmus. Nüüd alles jõudsin selleni ja tuleb tõdeda, et jälle on mul üks lemmikkrimikirjanik juures. Plaanin lähitulevikus ka järgmised osad, mis eesti keeles on ilmunud, läbi lugeda. Ühel päeval leitakse poiste erakooli direktor tapetuna. Kim Stone pole saanud veel uurimisse... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑