Tõlkinud Anne Lill
87 lk
“Antigone” on üks suurimaid antiiktragöödiaid. “Antigone” tegevus saab alguse sellest, kui kaks venda on teineteist lahingus võimu pärast tapnud. Need vennad on Eteokles ja Polyneikes. Võimu võtab hoopiski nende onu Kreon, kes käsib Eteoklese ilusti austusavalduste saatel kangelasena maha matta, aga keelab Polyneikest matta. Kes sellest keelust üle astub, ootab surm. Vendadel on õde Antigone, kes armastas mõlemat oma venda ning tema süda ei luba jätta ühte venda matmata ning astub keelust üle. Sellest saavad alguse mitmed traagilised sündmused.
Raamatu lõpus on põhjalik saatesõna, kus on juttu Sophoklese elust, loomingust ja antiikteatrist laiemalt. Samuti on selgitatud teksti puudutavat mütoloogilist, lavastuslikku ja teatriloolist tausta. Lõpus on välja toodud ka nimed ja põhimõisted näidendist.
Ma ei suutnud alguses sellesse näidendisse päris sisse elada. Mitte sellepärsast, et see oleks halb, vaid see on lihtsalt nii teistsugune ja jääb natuke kaugeks. Samas see kurb lõpp läks hinge ning jäin mõtlema, et miks ometi kõik nii läks. Samas ma ju teadsin, et see selliseks kujuneb, sest tegemist on ju tragöödiaga. Ma igal juhul soovitan lugeda, et kursis olla klassikaga ning see näitab, et igal teol on tagajärg.
Triinu raamatublogi 
Lisa kommentaar