Madonna. Pailu de Pappi (Varrak, 2005)

pailu-de-pappiTõlkinud Kaisa Kaer
Illustreerinud Rui Paes
49 lk.

Nutika raamatukoguhoidja väljakutse juuli teema võttis mu alguses päris nõutuks. See peab olema ilukirjanduslik raamat, mille autoriks ei ole kirjanik. Midagi ei tulnud alguses pähe, mida võiks lugeda. Lõpuks meenus, et Madonna on kirjutanud ju lasteraamatuid. Nii saigi see raamat kätte võetud.

Raamatu peategelaseks on Pailu de Pappi, kes on linnakese rikkaim mees. Tal on väga palju raha, aga sellest hoolimata ei ole ta õnnelik. Samas ta väga tahaks õnnelik olla, aga arstid ei oska talle vastust anda. Lõpuks läheb ta ühe targa juurde, aga ka tema vastus ei rahulda rikast härrat.

See oli mõnus ja kiire lugemine vahelduseks. Mulle see meeldis oma lihtsuses ja siiruses. See tuletab lastele meelde, et raha ei ole kõige olulisem. Olulisemad on sõbrad ja tunda end õnnelikuna. Lastele on jutu sisse põimitud ka olulised elu tõsiasjad, mis mulle ka meeldisid. Lisaks on raamat väga kaunite illustratsioonidega. Peategelase nimi on ka vahva. Soovitan lastele ette lugeda või lasta neil ise seda lugeda.

 

Advertisements

Caroline Louise Walker. Peidus su silme all (Helios Kirjastus, 2019)

Peidus su silme allTõlkinud Hella Urb
326 lk

Raamatu kaanel on kirjas põnevik, aga minu arvates on see rohkem psühholoogiline romaan. Romaan kulges üsna aeglases tempos, eriti just raamatu algus. Samas tempos kulges ka mu lugemine. Raamatu lõpuosa läks kiiremini.

Robert, Elizabeth ja Jonah moodustavad pealtnäha ideaalse perekonna. Neil on olemas kõik. Nad on rikkad, elavad Sag Harboris jõukas piirkonnas. Robert Hart on just nimetatud Aasta kodanikuks. Ees on ootamas ideaalne suvi, kui poleks Jonah sõpra Nicki. Robert hakkab kahtlustama, et Nickil ja Elizabethil on tekkimas liiga lähedane suhe. Robert ei taha muidugi naisest ilma jääda ning nii ta peab midagi ette võtma. Tema valedest ei sünni aga midagi head.

Mulle oli see Robert peaaegu esimesest lausest vastumeelne. Ta on nii üleolev teiste inimeste suhtes, nagu teised poleks midagi väärt. See tüüp peab teistele näitama, kui hea inimene ta ise ikka on. Kõige nõmedam ongi see, et ta ei ütle inimestele, mis ta neist arvab, vaid näitabki välja oma head poolt.

See oli üks omamoodi raamat oma tegelastega. Terve perekond seal valetas ja vassis ning manipuleeris. Lugejat püüti mitu korda eksiteele viia, aga lõpp oli siiski etteaimatav, kuigi autor suutis ka mind natuke eksitada. Mulle üldiselt meeldib, kui raamatus on tegevust edasi antud mitme tegelase kaudu. Mulle meeldis see siin ka, aga häiris natuke nende kõnepruuk. Mina tegin, mina kuulasin, mina mõtlesin. Just siis, kui Roberti kaudu tegevust edasi anti. Ma mõnikord lausa ootasin teise tegelase peatükki. Kuna tegu on raamatu eelkoopiaga, siis vigadele ma tähelepanu ei pööranud. Küllap need on õiges versioonis parandatud.

Mulle viimasel ajal ei meeldi põnevus- ja psühholoogiliste raamatute tegelased. Aga ma tahan, et oleks ka keegi selline, kellele saaks südamest kaasa elada. Praeguse raamatu puhul mul oli hea meel, kui sellel Robertil halvasti läks. Ta lihtsalt käis oma käitumise ja mõtete ning suhtumisega närvidele.

Aitäh Helios kirjastusele raamatu eelkoopia eest! Küll ma mõistatasin, mis pakk see mulle tulnud on. 😀

Sirje Helme. Eesti kunsti 100 aastat (Post Factum, 2018)

eesti-kunsti-100-aastat208 lk

Vahelduseks kergematele raamatutele ja graafilistele romaanidele kirjutan siin nüüd ühest tõsisemast raamatust. Selle lugemine võttis mul omajagu aega, nõudis süvenemist, aga mul oli vahepeal pea laiali otsas, nii et ei suutnud sellele keskenduda. Sellele aitas muidugi kaasa ka see, et kunsti osas olen ma võhik. Põhilisi kunstnikke ja stiile ikka tean, aga raamatus oli minu jaoks ka palju tundmatuid nimesid ja mõisteid. Nii et selle raamatu lugemine rikastas nüüd mu teadmiseid küll.

Nüüd natuke raamatust. Nagu pealkiri vihjab, siis kirjutatakse siin lihtsalt ja lühidalt Eesti kunstist saja aasta jooksul. Mainitakse peamisi kunstisuundi, mis selle aja jooksul on olnud, peamisi kunstnikke ja ka sündmuseid, mis Eesti kunstielu on selle saja aasta jooksul mõjutanud. Raamat on varustatud ka paljude piltidega, mis annavad aimu, milline kunst teatud perioodil oli. Kunsti all on raamatus silmas peetud nii maalikunsti, graafikat, skulptuuri kui tarbekunsti. Hiljem on lisandunud installatsioonid, fotokunst ja performance’id. Performance’itega seoses jäi mulle meelde selline fakt, et 60ndate lõpus saadeti paar kunstnikku selle eest kümneks päevaks Patarei vanglasse.

Kuigi oli raske lugemine, siis selle eest oli ta kasulik. Mulle endale meeldib rohkem klassikaline kunst. Tänapäevane jätab mind üsna külmaks, mõnede eranditega muidugi. Seepärast tuligi mulle üllatusena, et polnud mainitud Navitrollat, kelle kunst mulle meeldib. Sellegipoolest julgen raamatut soovitada, sest lühiülevaate Eesti kunstist saja aasta jooksul siit saab.

Aitäh Postimees Kirjastusele (Post Factum) raamatu eest! 🙂

G. Willow Wilson. Ms. Marvel, 8: Mecca (Marvel Worldwide, 2017)

Ms. Marvel. 8Illustreerinud Marco Failla, Diego Olortegui
114 lk

Ja saigi viimane Ms. Marveli osa läbi. See oli huvitav teekond, kuidas ühest teismelisest koolitüdrukust sai juhuse läbi superkangelane.

Kaheksandas osas tuleb tal tegeleda vanade vaenlastega, kes on tagasi ja võimsamad kui enne ja valmis kasutama igasuguseid võtteid, et oma plaane teostada. Ms. Marvel peab neid takistama, sest muidu on õigus tallutud jalge alla. Veel tuleb tal tõdeda, et ta ei meeldi kõigile. Aga nagu tavaliselt, seal, kus asi tundub lootusetu, leidub lõpuks ikka keegi, kes talle appi tuleb. Lõpuks saab Kamala aru, et ta peab ka endale puhkust andma, kui ta tahab teisi aidata.

Mõnus ja kiire ajaviitelugemine. Ma ei kahetse, et seda sarja lugesin ja ilmselt jätkan juba teiste tegelastega  selles maailmas. Oli tore seiklus.

G. Willow Wilson. Ms. Marvel, 7: Damage per second (Marvel Worldwide, 2017)

Ms. Marvel. 7Illustreerinud Mirka Andolfo, Takeshi Miyazawa, Francesco Gaston
136 lk

Seitsmendas osas peab Ms. Marvel võitlust ühe viirusega, mis ähvardab paljastada tema tegeliku identiteedi. Seekord on ta oma võitlustes üsna üksi, lähim sõber ja mentor on puudu. Kas ta saab üksi hakkama?

Vaatluse all on see, kuidas me internetis käitume ja kuidas ennast väljendame. Pahatihti on inimesed seal õelad ja pahatahtlikud ning viirus ammutab tarkust ja jõudu just inimeste käitumisest internetis.

Väga hästi on osutatud ühele ühiskonna valupunktile ja see siis osavalt põimitud meelelahutusega. Samas see paneb ehk lugejad natuke mõtlema, et miks inimesed tunnevad ennast netis vabamalt ja on seal pahatahtlikumad kui päriselus. Igatahes oli põnev lugemine ja vaatamine ning endiselt soovitan lugeda neid. Lugesin selle ühe õhtuga läbi ja kui lõpetasin, siis vaatasin kella ning imestasin, et juba südaöö.

G. Willow Wilson. Ms. Marvel, 6: Civil War II (Marvel Worldwide, 2016)

Ms. Marvel. 6Illustreerinud Takeshi Miyazawa, Adrian Alphona ja Mirka Andolfo
136 lk

Koomiksite lugemisse tuli mul vahepeal väike paus, aga püüan nüüd neid natuke jälle lugeda.

Kamalal on palju tegemist oma superkangelase tööga. Kapten Marvel annab talle ülesande tegeleda uute inimestega, kes asuvad Jersey’s korda looma. Nimelt on ühel tegelasel ilmnenud võime näha ette, mis kuriteod ja kes neid sooritama hakkavad. Need uued hakkavad selle info põhjal inimesi kinni pidama. Asi läheb natuke üle käte ning Kamala küsib endalt, kas inimene on ikka kurjategija, kui ta pole veel kuritegu jõudnud toime panna.

Kuna Ms. Marvelil on oma ülesannetega nii palju tegemist, siis ta sõbrad ja pere jäävad tahaplaanile. See ei meeldi tema sõpradele ning tekivad pinged. Kuidas Kamala selle olukorra lahendab, seda saab teada juba koomiksist.

Oli üks järjekordne mõnus lugemine. Siin on pikalt lahatud, mis on õige ja eetiline. Seda tehes jääb Kamala Kapten Marveliga eriarvamusele ning see teeb noore tüdruku päris kurvaks. Elasin kogu südamest Kamalale kaasa. Mul on kaks osa veel lugeda, nii et on mida oodata. Soovitan lugeda!

 

Juuni kokkuvõte

Juuli on juba täies hoos, aga mul veel juuni kokkuvõte tegemata. Põhjuseks oli mu väike puhkus ja ei viitsinud seda õe arvutis tegema hakata. Juuni oli päris hea lugemiskuu. Lugesin erinevatel teemadel, aga peamiselt põnevikke ja koomikseid, sekka ka naistekaid, reisiraamatuid, luulet ja muud. Parimaks lugemiselamuseks juunis oli kindlasti Joonas Sildre raamat “Kahe heli vahel“. Kes pole veel lugenud, siis tõesti soovitan.

Isiklikest raamatutest sain loetud ainult kaks, samuti ka lugemise väljakutsest. Lugemise väljakutsest on mul loetud 30 teemat, mis tähendab, et 23 teemat veel. Ma arvan, et jõuan ikka aasta lõpuks loetud. Juuni teaduskirjanduse ja nutika raamatukoguhoidja väljakutsed sain ka tehtud.

Loetud raamatuid: 16
Loetud lehekülgi: 3541
Kõige õhem raamat: Sirly-Ann Meriküll “Killuke sügavikku” (81 lk)
Kõige paksem raamat: Elizabeth Macneal “Nukuvabrik” (384 lk)

Juuni raamatud