Tõlkinud Sigrid Tooming
254 lk
“Surmahaigus” jutustab loo perearstist Elinist, kes on hiljuti lahku läinud oma mehest ning peale kodust välja kolimist elab ta salaja oma perearstikeskuses ning vestleb luukere Torega teemadel, kuidas ta elu sellisesse olukorda välja on jõudnud.
Elin on paarkümmend aastat töötanud perearsina. Pea sama kaua on ta olnud ka abielus Akseliga. Ühel õhtul satub ta Facebookis vestlema endise armastuse Bjørniga. Sellest näiliselt süütust asjast areneb salasuhe, mis ähvardab mõlema abielu.
Elini vestlustest Torega selgub, kuidas ta jõudis oma eluga sellisesse punkti, et ta ei vasta kummagi mehe sõnumitele ning redutab vaikselt oma töökohal. Elini mõtted on filosoofilised ning samas elulised. Ta mõtiskleb, mis on õige või vale ning kas ta oleks saanud teha midagi teisiti.
Elini loo taustal kohtame ka erinevaid patsiente, kes tema juures käivad. See on üks kummaline läbilõige erinevatest inimestest. Mõnda Elin haletseb, aga teistega kaotab kannatuse. Nii ta siis mõnikord ütleb välja kõik, mida mõtleb. Ta on äärmiselt otsekohene ning aus, aga patsientidele see muidugi ei sobi.
Olin eelnevalt lugenud Nina Lykke raamatut “Ega me siin lõbu pärast ole” ning mõnes mõttes on need sarnased. Tegelased on muidugi erinevad, aga teemad on sarnased. Samamoodi teatav ühiskonnakriitika. See on kõik edasi antud läbi huumoriprisma, mis võimaldab enda üle nalja heita. Mulle igatahes meeldis ning soovitan ka teistele lugemiseks.
Triinu raamatublogi 
Lisa kommentaar