Susan Mallery. Margot’ ja Sunshine’i suvi (Ersen, 2019)

Margot' ja Sunshine'i suviTõlkinud Evi Eiche
368 lk

Lõpuks ometi leidsin ühe sellise naisteka, kus on kirge ja emotsioone. Jõuludest saadik juba otsinud sellist kerget ja mõnusat ajaviiteromaani, kus väga kaasa mõtlema ei pea, aga mis oleks nauditav lugemine. Mallery ikka ei vea alt.

Margot ja Sunshine, kellest siin raamatus juttu on, on kaksikõed. Margot on etiketiõpetaja, kes palgatakse aitama vananevat näitlejat Biancat. Bianca on tuntud oma šokeeriva käitumise poolest, kuid nüüd on ta otsustanud abielluda diplomaadiga ning soovib õppida peent käitumist. Margot kolib elama uhkesse kloostrist ümber ehitatud majja, kus elab Bianca koos oma täiskasvanud poja Aleciga.

Sunshine on palgatud Declani pojale Connor’ile lapsehoidjaks. Sunshine on alati olnud õest lõbujanulisem ning erinevate meeste pärast tihti töökohti vahetanud. Nüüd on aga aeg muutusteks ning Sunshine soovib enda käitumist muuta. Lisaks kõigele sellele on ta otsustanud minna ka kolledžisse ning saada haridus.

Nagu juba eespool kirjutasin, siis ma väga nautisin õhtuti selle raamatu lugemist. Siin oli muidugi armastust ja romantikat, aga oli ka palju muud. Õed ei otsi armastust, vaid soovivad ennast ja enda elu paremaks muuta. Inimesena areneda. Muidugi nad mõlemad leiavad ikka armastuse ka ning tänu sellele saab neile nii mõnigi elutõde selgemaks. Selline tore ja mõnus ajaviitelugemine. Kes pelgab, et on palju seksi, siis ei pea kartma. Ei ole palju. 🙂 Mina igatahes soovitan mõnusaks ajaveetmiseks.

Sheila Roberts. Jõulud koos eksidega (Ersen, 2019)

jõulud koos eksidegaTõlkinud Tiina Kanarbik
256 lk.

Tahtsin lugeda midagi mõnusat ja romantilist. Selle raamatu kaanepilt oli lubav, aga paraku valmistas raamat mulle väikese pettumuse. Siin oli kõike muud liiga palju, aga romantikast oli puudus.

Cass Wilkes valmistub oma tütre Dani pulmadeks. Sellega tekib aga üks probleem. Dani soovib oma isa ka pulma. Kuna linna majutuskohad on kõik kinni, siis peab Cass oma eksmeest ja tema uut naist enda kodus majutama.

Charlene Albach peab Icicle Falls’is restorani ja püüab oma eksmehest üle saada, kes lasi teise naisega jalga. Ühel päeval aga saabub Richard restorani, et naiselt andeks paluda ning ta tahab saada teist võimalust.

Ella O’Brien elab koos oma eksabikaasaga. Nad peavad elama koos, kuni saavad oma maja müüdud. Müük ei taha aga kuidagi edeneda. Samas püüab Ella eksabikaasa Jake naist tagasi võita. Ella ei taha sellest aga kuulda ning süüdistab meest nende abielu lagunemises.

Lootsin tõesti sellest raamatust natuke enamat, aga ei olnud päris selline nagu ma tahtsin. Samas ajaviiteks sobis küll. Selline lihtne lugemine.

Lugemise ajal avastasin, et see on sarja teine osa. Sarjas on kokku 11 osa. Eesti keeles on ilmunud esimene, teine ja neljas osa. Neljandat osa olen lugenud ja see oli palju parem kui praegune. Neid saab lugeda ka eraldiseisvana, aga tõlkimise järjekord on ikkagi kummaline.

Michael Robotham. Ema saladus (Petrone Print, 2019)

ema saladusTõlkinud Kadri Pettai
376 lk

Kuna mu tuju ei olnud peale eelmise raamatu lõpetamist just kiita, siis seekord valisin meeleoluga sobivama raamatu.

Agatha arvates on Meghan Shaughnessy’l ideaalne elu. Tal on armastav ja hästi teeniv abikaasa, kaks toredat last ning ta ootab kolmandat. Nii ta siis jälgib kaugelt Meghani head elu. Agatha ise töötab poes. On veidras suhtes mereväes teeniva mehega ning ootab samuti last.

Need kaks naist on väga erineva tausta ja eluga. Ühendavaks asjaoluks on emadus. Lisaks sellele on kummalgi naisel oma saladused. Saladused, mis välja tulles võivad nende elu rikkuda.

Raamatu tegevus ongi edasi antud vaheldumisi nende kahe naise kaudu. Alguses oli raamatu tempo natuke aeglasevõitu. Küll ma mõtlesin, mis selle raamatu mõte on ja siis hakkas juhtuma igasuguseid asju. Juba Agatha juttu lugedes võis aru saada, et midagi on natuke valesti. See, mis järgnes oli kohutav, aga muidugi hästi kirjutatud. Põnevus säilis kuni lõpuni.

Mul oli mõlemast naisest kahju. Eriti Agathast. Seda, mida ta pidi läbi elama ei sooviks kellelegi. Kahjuks keegi ei hoolinud sellest. Samas see, mis ta ise tegi, oli ka kohutav ning seda ei õigusta miski. Tegemist on tõeliselt huvitava psühholoogilise romaaniga. Kellel see lugemata, siis soovitan lugeda.

Debbie Mason. Jõulud Harmony Harboris (Ersen, 2019)

Jõulud Harmony HarborisTõlkinud Eva Nooni
288 lk

Võtsin selle raamatu just nimelt puhkuse ajaks kaasa. Sobib nii hästi jõuludega kokku, aga kahjuks ei olnud mul üldse tuju seda lugeda. Raamat ise on tegelikult päris hea. Võib-olla oli tegelasi ja saginat sutsuke paljuvõitu.

Sophie DiRossi lahkus Harmony Harborist seitse aastat tagasi, et mitte enam tagasi tulla. Kuigi kogu tema perekond oli seal. Tal oli põhjust lahkumiseks küll. Nüüd on ta kodu maha põlenud ning tal ei jää muud üle kui oma tütrega tagasi Harmony Harborisse kolida. Linnakese elanikud võtavad Sophie ja tema tütre väga hea meelega vastu.

Sophie peab aga varjama Gallagheride perekonna eest ühte saladust. Eriti Liam Gallagheri, ainsa mehe eest, keda ta armastanud on. Liam Gallagheril, tuletõrjujal, olid samuti kunagi tunded Sophie vastu. Nüüd kui Sophie linnas tagasi on, siis löövad endised tunded lõkkele.

Selline tore ajaviiteromaanike. Sobib jõulude aega küll. Siin on piisavalt tundeid, aga mitte liiga palju. Lisaks armastusele on siin olulisel kohal ka perekond ja ühe vana häärberi päästmine. Päris hea lugemine, aga mina ei olnud oma mõtetega sada protsenti kohal.

See on sarja esimene osa. Ma loodan, et ka järgmised tõlgitakse eesti keelde, sest ma ilmselt loeksin ka järgmiseid.

 

 

Veera Saar. Maa hind (Eesti Raamat, 1990)

Maa hind271 lk

See on järg raamatule “Kraakuvi mägi”. Ma ei ole esimest osa lugenud ja see andis ka tunda. Ma ei suutnud alguses üldse aru saada, mis ajal tegevus toimub. See oli üldse üks raskevõitu raamat.

Sündmused toimuvad 20. sajandi alguses Peterburi kubermangu välja rännanud eestlaste asunduses 1920-1930. aastatel kolhooside moodustamise ja küüditamise õhkkonnas.

Maa oli siin olulisel kohal. Just see oma maalapp, kus kartuleid kasvatada ja loomi harida. Ja perekond ka.

Ega ma suurt muud ei oskagi selle raamatu sisu kohta öelda. Ei toimunud suurt midagi aga nagu toimus ka. Minu jaoks jäi see paraku kaugeks. Ma ei suutnud kuidagi suhestuda selle raamatuga. Teema jäi minu jaoks kaugeks ja tegelased olid kuidagi üheplaanilised. Samas mu emale see väga meeldis.

 

Angela Marsons. Julmad mängud (Pegasus, 2018)

Julmad mängudTõlkinud Marge Paal
378 lk

See on Kim Stone’i sarja teine raamat. Õnneks on mul mitu selle sarja raamatut veel lugeda, sest ka teine osa oli päris põnev.

Seekord uurib Kim Stone mitut juhtumit. Pooleli on uurimine lapsepilastaja üle, kui tema meeskond kutsutakse uurima jõhkrat pussitamist. Selgub, et tapetud on süüdimõistetud vägistaja. Tapja tabatakse küll õige pea, aga Kim Stone’i tähelepanu on püüdnud juba üks kahtlaste katsetega tegelev psühholoog. See tundub uskumatuna, et üks psühholooh võiks nii käituda, aga Kim Stone usaldab oma instinkte ning asub vaikselt seda asja uurima. Nii algab nende kahe kassi-hiire mäng.

See oli päris põnev lugemine, aga mitte nii põnev kui esimene. Sellest hoolimata mulle meeldis ja ma loen ka järgnevad osad läbi. Mulle meeldis, et keskenduti rohkem Kim Stone’i lapsepõlvele ja tundub, et ta vaikselt hakkab sellest traumast paranema.  Kellel veel lugemata, siis soovitan seda lugeda, aga alustada ikka esimesest osast (“Vaikne karje“).

Yrsa Sigurdardóttir. Kolmas märk (Varrak, 2011)

kolmas-märkTõlkinud Askur Alas
367 lk

See on minu esimene raamat, mida sellelt autorilt loen. Praegu ma ei suuda otsustada, kas lugeda veel tema raamatuid või mitte. Ma kuidagi ei suutnud siia raamatusse sisse elada, ometi sain ma ta siiski üsna ruttu läbi. Võtsin selle reisile kaasa, see ilmselt segas ka keskendumist.

Islandi Ülikoolis avastatakse rikka Saksa tudengi laip. Politsei on süüdlase vahi alla võtnud, aga perekond ei usu, et too nende poja tappis. Nii saadavad nad Islandile oma detektiivi – Matthew Reichi. Talle palgatakse abiks Islandi advokaat Thóra Gudmundsdottir. Uurimine viib neid sügavale nõiakunsti ja -jahi ajalukku. Lõpuks lahendavad nad selle keerulise ja kummalise mõrvaloo ära.

Alguses oli natuke tüütu, et mingeid asju seletati nagu lapsele. Taustalugu heietati pikalt ja laialt. See võttis raamatult tempot maha ning ei olnud raske raamatut käest ära panna. Kohati oli muidugi põnev ka, aga see mis surnukehaga tehtud oli, oli päris jube. Thóra ja Matthew omavaheline dialoog ja suhtlemine tundusid mulle ka kuidagi kohmakad. See oli omamoodi raamat. Ma ilmselt proovin mingil ajal ka selle teist osa lugeda.