157 lk
Aitäh autorile raamatu eest!
„Kaarnalaulu” peategelasteks on salakaubavedaja Haldemar ja tema hoolealune Gail, keda kutsutakse Kaarnaks. Nende kodumaailm Aekadion on hävinenud ning nad peavad põgenikena hakkama saama inimeste maailmas. Inimesed ei salli neid, sest Aekadioni elanikud on neist liiga erinevad. Nii nad elavad seal, aga mõnel põgenikul on unistus Aekadion uuesti üles ehitada.
Raamatu ajaline järjestus ei ole lineaarne. Alguses on sündmused, mis viivad loo lõpplahenduseni ning algus, ehk miks hävis Aekadion, on keskel. See tekitas minus natuke segadust, aga lugu ise oli põnev. Ma oleksin tahtnud, et lugu oleks natuke pikem olnud. Ma jõudsin just sisse elada, kui see juba läbi sai.
Ma pean tunnistama, et selle lühikese loo käigus, ei suutnud kumbki neist tegelastest mulle südamelähedaseks saada. Haldemari motiivid olid minu jaoks selgemad. Teda kannustasid tagant raha ja positsioon. Ma oleksin rohkem teada tahtnud, mis Kaarnale seal Aekadioni varemetel selgeks sai. Kuidas temani jõudis teadmine, et just tema peab taastama Aekadioni hiilguse. Või oli see lihtsalt võimuiha ja tema enda isiklik soov?
Haldemari ja Kaarna omavahelised suhted tekitasid ka minus segadust. Kes nad siis teineteisele olid?
Aga mulle meeldis see maailm, mille autor loonud oli. Erinevad maailmad ja nende vahel liiklemine. See, et tsivilisatsiooni hävingu võib põhjustada üks väike valearvustus.
Triinu raamatublogi 