120 lk „Ööpäevik” ongi kirjutatud päevikuvormis ning lugeda saab aastatel 2007-2012 kirjutatud ülestähendusi, mõtteid ja jutte. Autor ise ütleb, et kirjutas need peamiselt iseendale ja lugejale endas. Puudu on siit 2011. aasta päevik, sest autor kaotas selle kusagil Tartus ära. „Ööpäevikut” tuleks lugeda väikeste osade kaupa, sest see on üks sünge lugemine. Heinsaar kirjutab siin,... Continue Reading →
Kristiina Ehin. Janu on kõikidel kaks (K. Ehin, 2022)
Kunstnik ja fotokollaažide autor Marge Nelk 136 lk „Janu on kõikidel kaks” on Kristiina Ehini kümnes luulekogu ja järg raamatule „Janu on kõikidel üks”. Luuletused räägivad hingerahu otsimisest praegustel keerulistel aegadel, kus viimastel aastatel võimutses viirus ja praegu toimub sõda. Samuti leiab nendest luuletustest kultuuri-, religiooni- ja mütoloogiateemasid . Raamatus on peale koroona, sõja ja... Continue Reading →
Ain Kütt. Kolme kaardi mõistatus (Hea Lugu, 2023)
284 lk Ain Küti ajalooliste kriminaalromaanide sarjas „Sagadi paruni mõrvalood” on eelnevalt ilmunud „Risti soldati mõistatus”, „Kuldse medaljoni mõistatus” ja „Musta paguni mõistatus”. „Kolme kaardi mõistatus” on sarja neljas osa. Need raamatud on küllaltki hästi loetavad ka eraldi, ei pea neid just järjest lugema, kuigi ma isiklikult eelistan järjest lugeda. Kriminaalsed juhtumid on igas osas... Continue Reading →
Jaan Kaplinski. Vaimu paik (Aadam ja pojad, 2019)
190 lk Jaan Kaplinski raamatu „Vaimu paik” aluseks on aastatel 2000 kuni 2014 toimunud Raadioülikooli loengud Vikerraadios ja Klassikaraadios. Raamatu alguses on väike kirjavahetus Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski vahel, kus siis Õnnepalu küsib Kaplinskilt küsimusi ja siis mõlemad arutlevad nende üle. Kirjavahetus toimus 2020. aasta sügisel paari kuu jooksul. Raamatus on seitse peatükki, kus... Continue Reading →
Tõnu Õnnepalu. Eesti loodus (Paradiis, 2022)
216 lk Tõnu Õnnepalu „Eesti loodus” meeldis mulle väga. Ta kirjeldab raamatus neid paiku, kus ta on elanud või kus ta on tahtnud elada. Muidugi ei kirjelda Õnnepalu ainult, mis või kes nendes paikades elab ja on, vaid ka tema enda tundeid ja mõtteid, mis teda nende kohtadega seoses valdavad. Mõnes paigas on ta elanud... Continue Reading →
Fred Jüssi. Rebasetund (Petrone Print, 2022)
Fotod: Remo Savisaar, Valeri Štšerbatõh, Tiit Maran, Tarmo Mikussaar, Janek Ann, Aimar Säärits, Lennart Lennuk 221 lk Fred Jüssi raamat „Rebasetund” ilmus esmakordselt 1977. aastal ja mustvalgena. Raamat ilmus uuesti 1981. aastal, aga ka siis olid fotod mustvalged. Enamik neist pärines siiski Eesti metsadest, aga mitmed olid võetud ka välismaistelt fotograafidelt. Käesoleva väljaande fotod on... Continue Reading →
Ellen Niit. Krõll (Tammerraamat, 2016)
Pildid joonistanud Edgar Valter. 75 lk Lapsepõlves oli Krõll üks mu lemmiktegelasi. Pean tunnistama, et ega ma tänaseks päevaks temast enam suurt midagi mäleta, peale selle, et ta mulle meeldis. Krõll on iselaadne tegelane. Selline ümmargune nagu pall, aga sabaga ning talle meeldib krutskeid teha. Talle meeldib lõbutseda ja olla vaba. Mõnikord meeldib talle olla... Continue Reading →
Ketlin Priilinn. Ta ei teinud seda (Tänapäev, 2021)
198 lk „Ta ei teinud” seda on üks lihtsakoeline kriminaalsete sugemetega romaan noortele. 15-aastane Patricia kukub katuselt alla ning saab surma. See tundub nagu enesetapp, aga Patricia kooliõde Lilli ei usu seda, sest ta eelmisel päeval just rääkis neiuga ning tollel olid kindlad plaanid tulevikuks. Asja uurib muidugi ka politsei, aga aktiivsed noored püüavad ka... Continue Reading →
Reeli Reinaus. Rahel, Anders ja ajaaugud (Ronk Ronk, 2021)
Pildid Maarja-Liisa Plats 173 lk Rahelile mõjub vanemate lahutus raskelt ja ta ei taha nendega koos linnas olla. Seega põgeneb ta maale vanaema juurde. Ta on seal lapsepõlves ennegi suve veetnud ning leidnud ka sõpru. Praegu aga tunduvad need sõbrad talle natuke nõmedad ning Rahel ei taha nendega koos aega veeta. Ta uitab alevis ringi... Continue Reading →
Kaia Raudsepp. Nähtamatu tüdruk (Varrak, 2020)
287 lk Lena on tüdruk, kes armastab rohkem numbreid kui tähti. Ta on abiturient, kellel ei ole sõpru. Ta on sellega harjunud ja arvab, et niimoodi peabki olema. Lena arvab, et ta ei väärigi sõpru, sest suudab vaevu sõnu suust saada. Nii ongi ta mõelnud ennast nähtamatuks, kuigi see tegelikult ei ole nii. Ta klassikaaslased... Continue Reading →