296 lk
„Ma tahan. Ma suudan. Ma võin” on Kristi Ojasaare lugu võitlusest raske haigusega. Mauri Dorbek oli Kristi abikaasa ning toeks talle lõpuni.
Raamatus kirjutab autor oma tunnetest, mis teda valdasid kogu selle protsessi vältel. Põhjalikult kirjeldab seda teekonda, mis Kristil tuli läbi teha ja kuidas tema ja terve pere neid toetas. Autor kirjeldab oma tundeid ka pärast Kristi surma ja kuidas igapäevaeluga uuesti kohaneda. Raamat sisaldab ka Kristi päevikukatkeid ja pilte.
Emotsionaalselt oli see väga raske lugemine. Eriti kui haiguse vorm on nii agressiivne ja kannatajaks noor naine, kellel on lapsed. Minu silmis on tegemist üdini südamliku raamatuga. Terapeut soovitas Mauri Dorbekul kõik oma tunded kirja panna ja seda ta ka tegi ning see aitas teda. Selle üle on mul hea meel. Lugedes tundsin, kuidas nendelt ridadelt kajas vastu ühe armastava ja kokkuhoidva perekonna lugu. Mul on südamest kurb, et kõik nii lõppes.
Raamatut soovitada ei julge, sest tõesti on tegemist emotsionaalselt raske teemaga. Päris mitmes kohas hakkasin ise ka nutma. Samas ma leian, et tegemist on siiski vajaliku raamatuga. Ehk aitab kedagi, kes peab sama läbi elama.
Triinu raamatublogi 
Lisa kommentaar