Tõlkinud Ruth Laidmets
354 lk
Aitäh kirjastusele Eesti Raamat selle romaani eest!
„Sünge mets” on sarja „Kuriteod Ölandil” kolmas osa. Eelnevad osad on „Öölaulik” ja „Varjuliilia”.
1999. aasta juunis tähistab üks seltskond metsas mahajäetud majas kooli lõppu. Üks neist noortest kaob jäljetult. Arvatakse, et ta läks kohe varahommikul praamile ning sõitis Saksamaale, kuhu ta suveks minema pidi. Ja rohkem temast ei kuulda.
Kakskümmend aastat hiljem leitakse mahajäetud majast neljateistkümne kilomeetri kauguselt inimluud. Selgub, et need kuulusid kakskümmend aastat tagasi jäljetult kadunud Mikaelile. Hanna ja tema meeskond asuvad välja selgitama, mis noormehega juhtus ning kes ta tappis.
Samal ajal püüab Hanna ikkagi uurida ka Ester Jenseni mõrva, mille eest ta isa kunagi süüdi mõisteti. Selgub, et ta hakkab asjale lähemale jõudma ning selle eest pannakse ta maja põlema.
„Sünge mets” haaras mind kohe endaga kaasa ning seda oli raske käest panna. Mulle meeldib lugeda neist juhtumitest, mis on toimunud kaua aega tagasi ning uurijad püüavad aru saada ja selgeks teha, mis siis ikkagi tookord juhtus. Autor laseb lugejal vahepeal heita pilgu ka Mikaeli viimasele päevale ja see muudab juhtumi veelgi põnevamaks. Johanna Mo oskab oma tegelased kirjutada kuidagi inimlikuks ja see on minu jaoks alati plussiks. Minu jaoks on oluline, et juhtumis mängivad olulist rolli suhted, mitte poleks lihtsalt suvaline tapmine.
Ainuke asi, mis mind häiris oli raamatu lõpp. No ei tohi sellise koha pealt lõpetada. Ma tahan nüüd ju kohe järgmist. Aga igal juhul soovitan krimisõpradele lugemiseks. Põnev ja kaasahaarav raamat.
Triinu raamatublogi 
Lisa kommentaar