120 lk „Ööpäevik” ongi kirjutatud päevikuvormis ning lugeda saab aastatel 2007-2012 kirjutatud ülestähendusi, mõtteid ja jutte. Autor ise ütleb, et kirjutas need peamiselt iseendale ja lugejale endas. Puudu on siit 2011. aasta päevik, sest autor kaotas selle kusagil Tartus ära. „Ööpäevikut” tuleks lugeda väikeste osade kaupa, sest see on üks sünge lugemine. Heinsaar kirjutab siin,... Continue Reading →
Mauri Dorbek. Ma tahan. Ma suudan. Ma võin. (M. Dorbek, 2022)
296 lk „Ma tahan. Ma suudan. Ma võin” on Kristi Ojasaare lugu võitlusest raske haigusega. Mauri Dorbek oli Kristi abikaasa ning toeks talle lõpuni. Raamatus kirjutab autor oma tunnetest, mis teda valdasid kogu selle protsessi vältel. Põhjalikult kirjeldab seda teekonda, mis Kristil tuli läbi teha ja kuidas tema ja terve pere neid toetas. Autor kirjeldab... Continue Reading →
Urmas Alender. [Sõna saab Urmas Alender] (Yoko Oma / Pilgrim, 2020)
Koostaja Yoko Alender536 lk Raamatu aluseks on Urmas Alenderi laulikud, luulekaustad, Ruja päevik 1971-1988, Ruja fotoalbum ja mitmed arhiivimaterjalid. Alguses, kui raamat kätte võtta ja seda natuke sirvida, tundub, et siin muud ei olegi kui pildid. Tegelikult sisaldab see raamat ka palju muud. Kõigepealt muidugi tema päevik, kus me saame teada, mida laulja mõtles ja... Continue Reading →
Mia Kankimäki. Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma (Varrak, 2018)
Tõlkinud Triin Tael 326 lk Ma alustasin selle raamatu lugemist segaste tunnetega. Ma ei ole suur Jaapani fänn, ei ole kuidagi klappima saanud nende kirjandusega. Siinses raamatus on ka teemaks Jaapan, sellepärast need kõhklused ja kahtlused, aga raamat suutis mind meeldivalt üllatada. 38-aastane Mia tunneb huvi ligikaudu tuhat aastat tagasi elanud õuedaami Sei Shōnagoni vastu.... Continue Reading →