Tara Westover. Haritud (Sinisukk, 2020)

Tõlkinud Karin Suursalu 423 lk See oli emotsionaalne raamat. Ma aimasin, et see võib olla hea lugemine ja nüüd veendusin, et oligi. Tara sündis ja kasvas üles Idahos mormoonide perekonnas. Tema isa on tõsiusklik mormoon ja lisaks sellele ka maailmalõpukuulutaja. Minu arvates tegi selline kombinatsioon temast rumala ja ohtliku inimese. Ta ei salli meditsiini ja... Continue Reading →

Anaïs Nin. Henry ja June (Postimees Kirjastus, 2019)

Tõlkinud Eda Ahi 344 lk Anaïs Nini peetakse üheks parimaks naiserootika viljelejaks. Ta oli üks esimesi, kes üldse selle žanriga tegeles. Suur osa tema teostest avaldati küll alles pärast tema surma. „Henry ja June“ ilmus esmakordselt alles 1986. aastal. Väga tugevalt on tema loomingut mõjutanud Henry Miller, kellest siinses teoses on väga palju juttu.„Henry ja... Continue Reading →

Elton John. Mina (Tänapäev, 2019)

Tõlkinud Jana Linnart 320 lk Ma ei ole otseselt olnud Elton Johni fänn. Samuti ei ole ma ennast tema loominguga kursis hoidnud. Loomulikult ma tean tema kuulsamaid hitte ja natuke ka tema viimase aja elust tänu ajakirjandusele. Sellel aastal tuli välja tema eluloofilm „Rocketman“, mis avaldas mulle muljet. Tänu sellele filmile võtsin ka tema kirjutatud... Continue Reading →

Andrei Hvostov. Kirjad Maarale (Petrone Print, 2019)

269 lk. Ma olen selle sarja raamatuid varemgi lugenud ja üldiselt on nad päris head lugemised. Erandiks ei ole ka Hvostovi "Kirjad Maarale". Mulle sobis tema stiil, kuigi ma jään temaga mõnes asjas eriarvamusele, millest ta siin kirjutab. See on mul üldse esimene Hvostovi raamat, mida lugenud olen. Järjekorras ootab "Sillamäe passioon", aga ilmselt võtan... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑