Gaia Vince. Nomaadide sajand (Yoko Oma, 2022)

Nomaadide sajand

Tõlkinud Kristjan Teder, Eve Rütel
270 lk

“Nomaadide sajand” on raamat kliimamuudatustest ja kuidas kliimamurrang üle elada.

Peamine teema, millele raamatus tähelepanu pööratakse on selles, et kliimamuutuste tõttu ei saa varsti enam väga paljud inimesed samades kohtades elada. Olgu selle põhjuseks tappev kuumus, põud, üleujutused või muud ekstreemsed ilmastikutingimused. Autor kirjeldab raamatus seda, milline võiks maailm välja näha aastatel 2050 ja 2100, kui Maa keskmine temperatuur jätkab tõusu. Praegu ennustatakse, et Maa keskmine temperatuur tõuseb aastaks 2100 nelja kraadi võrra. See mõjutab suuri maa-alasid, kust inimesed peavad välja rändama, et ellu jääda.

Gaia Vince on kirjutatud siin raamatus enda nägemuse, milline peaks maailm välja nägema, et kliimamuutused üle elada. Autor pöörab tähelepanu sellele, millised peaksid olema tulevikus inimeste linnad ja kodud, mida nad sööma peaksid, kuidas nad energiat saavad ning kuidas kliimamuutused tagasi pöörata ning loodust säästa.

Minu jaoks oli see raamat autori pöörane nägemus. Autor leiab, et põhjapoolsed riigid peaksid kliimapagulased vastu võtma ning see peaks olema isegi soositud. Tuleks ehitada Kanadasse Skandinaaviasse ja Venemaale uued linnad, kuhu kliimapõgenikud majutada. Nad tuleks siis, ühiskonda lahkelt vastu võtta. Uute linnade ehituseks peaks ruumi ka jätkuma, sest igikelts sulab ära.

Raamat algas nii dramaatiliselt, et mul vajus alguses suu lahti. Tundus nagu autor tahaks lugejaid hirmutada. Võib-olla see oligi nii, sest teema on talle südamelähedane ning kliima muutub tegelikult ka. Kas just kõik nii läheb nagu autor kirjutab, seda on raske uskuda. Ekstreemsed ilmaolud on sagenenud, seda küll, aga ma ei usu, et tänapäeva ühiskond suudaks nii palju uusi inimesi vastu võtta. Vähemalt ei lähe see nii rahumeelselt nagu autor kirjutab.

See oli minu jaoks kummaline raamat. Teema tegelikult on tõsine, aga lugedes tundus, et ma loen utoopiat. Soovitada väga ei julge.

Lisa kommentaar

Blog at WordPress.com.

Up ↑