Melinda Leigh. Valusad saladused (Ersen, 2017)

valusad-saladusedTõlkinud Ülle Jälle
319 lk

November algas igatahes põnevuse lainel. Tahtsin lugeda midagi kergemat ning mis edeneks kiiresti. Õnneks valisin õige raamatu.

Raamatu sündmused saavad alguse, kui tapetakse Kate ja Lee Barrett. Kate oli laste iluuisutamise treener ja Lee advokaat. Esmapilgul tundub nagu see oleks olnud rööv, aga siis hakkavad selguma häirivad asjaolud.

Nende surmast teatatakse Lee vennale Grant Barrettile, kes on parajasti Afganistanis lähetuses. Grant on sõjaväelane. Peale teate saamist naaseb ta koju, et hoolitseda vennalaste Carsoni ja Faithi eest.

Vennalapsi aitab hoida nende naabritüdruk Julia. Ühel õhtul aga ähvardatakse Julia ema Ellie’t, et ta otsiks üles ühe Lee juhtumi kausta. Kui ta seda ei tee, siis ähvardatakse tappa tema tütar ja vanaema. Ainuke probleem on, et seda kausta ei ole kusagil.

Selline mõnus pingeline lugemine oli. Siin on nii tapmist ja ähvardamist, aga samas ka armastust ja ilusaid hetki. Tapmisega sai palgamõrvar küll suurepäraselt hakkama, aga muu ei õnnestunud tal üldse. See oli lausa koomiline kui viltu tal ikka vedas. Mõrvarit ei arvanud mina küll ära. Soovitan lugeda, kes vajavad mõnusat ajaviite lugemist.

Tegemist on sarja esimese raamatuga, mida oli lugedes ka aimata. Loodan, et tõlgitakse ka ülejäänud kaks osa ära.

Advertisements

Laura Griffin. Mõeldamatu kurjus (Ersen, 2017)

mõeldamatu-kurjusTõlkinud Ülle Jälle
303 lk.

Tegemist on sarja Tracers teise osaga (esimene osa “Jäljetult kadunud“). Kui esimene osa meeldis mulle väga, siis sarja teine osa enam nii muljet ei avaldanud. Võib-olla oli see sellepärast nii, et eelmine raamat, mille paar päeva tagasi lõpetasin, oli nii palju põnevam.

Peategelaseks on Elaina McCord, kes tahab saada FBI portreteerijaks. Tema esimeseks juhtumiks saab Texase rannakuurordis toime pandud mõrvaseeria. Ohvriteks on noored naised, kes uimastati, lõigati lõhki ja jäeti riiklikule maastikukaitsealale. Kohalik politsei ei suhtu temasse hästi, sest ta on algaja ja naine.

Elainat asub aitama tegelike kuritegude põhjal raamatuid kirjutav Troy Stockton. Elaina kardab teda usaldada. Esiteks oma kasvavate tunnete pärast mehe vastu ja teiseks, et mees sobib mõrvari profiiliga.

Peaks ju olema põnev selline mõrvarijaht, aga ei avaldanud seekord suurt muljet. Lugu oli minu meelest natuke konarlik ja ei tundunud usutav, aga samas lihtsalt ajaviiteks sobib lugeda küll. Nii halb ka ei olnud, et lugeda ei kõlbaks.

Hoolimata sellest, et teine osa mulle muljet ei avaldanud, tahaks ikkagi järgmiseid osi eesti keeles lugeda, eks näis, kas tõlgitakse.

Brenda Joyce. Võrgutamine (Ersen, 2016)

võrgutamineTõlkinud Ülle Jälle
304 lk.

Vahelduseks üks totaalselt naistekas. Ei ole just kõige kvaliteetsem, aga vahelduseks sobis väga hästi. Nende raskete raamatute vahele oli vaja sellist väga kerget kirjandust, et aju saaks puhata.

Tegu on lihtsakoelise ajaloolise armastusromaaniga, kus armuvad mees ja naine, kelle armastus ja õnnelik lõpp näib võimatuna. Sündmused toimuvad Prantsuse revolutsiooni ajal Inglismaal. Peategelanna Julianne on radikaal, kes toetab revolutsiooni ja mees, Bedfordi krahv, vastupidi toetab senise korra jätkumist.

Raamatus on valesid, intriige, pettumusi, nuhkimist, armastust ja seksi. Natuke naljakas oli küll lugeda, kuidas Julianne kohe mehe järele õhkama hakkas. Pärast oli seda vist ka vähem või siis ma harjusin sellega.

Suurt väärtust raamatul ei ole, aga ajaviitekirjanduseks ideaalne. Pealegi edenes lugemine kiirelt. Aeg-ajalt on hea selliseid raamatuid ka lugeda. Mul on hea meel, et selle raamatu järjekord peale poolt aastat ootamist, lõpuks minuni jõudis. 🙂

Silma riivas see, et raamatus on päris palju hooletusvigu.

Barbara Freethy. See on siis armastus (Ersen, 2017)

see-on-siis-armastusTõlkinud Ülle Jälle
274 lk.

Nagu raamatu pealkirigi vihjab, on tegemist armastusromaaniga. Peale küllaltki kriminaalset puhkuseperioodi vajas aju  vahelduseks natuke lihtsamat ja teistsugust lugemist. Õnneks ei valmistanud raamat pettumust. Tegemist on täpselt sellise lihtsa ajaviiteromaaniga, mis oli kirjutatud nauditavalt ja midagi ei hakanud häirima.

“See on siis armastus” on Callaway perekonna romaanisarja teine osa (esimene osa “Sel ööl“). Seekord on peategelasteks Emma Callaway ja Max Harrison. Emma on süütamiste uurija ja Max on politseinik. Nad ei meeldi teineteisele eriti, aga peavad uurimise tõttu koostööd tegema. See, et nad teineteisele ei meeldi, on muidugi ainult pealispind. Tegelikult tunnevad mõlemad teineteise vastu tugevat iha, aga nad püüavad seda maha suruda.

Max ei kavatse armuda, sest armastus muudab inimese nõrgaks ning hävitab. Ta nägi, mida armastus tegi tema venna ning isaga. Emma on just ühe suhte lõpetanud ning ta ei plaani alustada uut. Aga nende vahel valitsev kirg on liiga tugev, et seda eirata. Lisaks kirele möllab linnas ka süütaja ning Emma ja Max peavad uurima, kes see on.

Väga mõnus oli vahelduseks lugeda ühte mõnusat armastusromaani. Jättis südamesse helge tunde. Sellepärast mulle meeldibki armastusromaane lugeda. Mis siis, et meespeategelane on tohutult kena ja seksikas jne. Sellistes romaanides on see alati nii. Mõnikord see häirib, aga seekord mitte. Autor on suutnud luua väga mõnusa atmosfääri ning mulle meeldib Callaway’de perekond. Loodan, et tõlgitakse veel selle sarja raamatuid. See on muidugi pikk sari, 12 raamatut. Natuke kahtlane, et need kõik ka tõlgitakse, aga loota ju võib.

Sobib ideaalselt ilusasse sooja suveõhtusse nautimiseks. Soovitan kõigile armastusromaanide fännidele ja nendele kelle aju vajab puhkust.

Philippa Gregory. Teine Boleyni tüdruk. II osa (Ersen, 2016)

teine-boleyni-tüdruk-teine-osaTõlkinud Ülle Jälle
295 lk.

Esimene osa on sama pealkirjaga – “Teine Boleyni tüdruk” (Ersen, 2016). Kui esimene osa tundus mulle kohati lapsik ja naiivne, siis teine osa on juba märksa parem. Kuigi alguses tundus natuke igavavõitu, aga see igavusetunne kadus õige pea. Mõtlesin vahepeal isegi pooleli jätta, aga õnneks ma seda siiski ei teinud. Võib-olla ei ole teine osa naiivne sellepärast, et peategelane oli esimeses alles noor plika, aga nüüd on temast saanud täiskasvanud naine. Ta on muutunud arukamaks ja õukonnas karastunumaks, kuigi mõnikord tal löövad ikkagi tunded üle pea kokku.

Anne jätkab oma tõusu troonile ja ta teeb selleks tõesti kõike. Mary, kellest see raamat tegelikult on, toetab teda nii palju, kui võimalik on. Kuigi tema oma õde on ta kuninga juurest eemale tõrjunud. Mary saab sellest siiski üle ning armub uuesti. Kahjuks on tema väljavalitu tavaline mees, keda tema perekond kunagi ei aktsepteeriks. Nii ta püüabki oma tundeid salata ja nendest üle olla ning samal ajal ka meest eemale tõrjuda.

Mees palub tal valida tavaline elu, eemal õukonnaintriigidest ja mõelda korrakski enda ja oma laste peale. Valida perekonnahuvide asemel enda huvid. Ühel hetkel Mary ei suudagi enam ilma meheta olla ja põgeneb tema juurde.

Väga huvitav lugemine oli, lisaks kõik see ajalooline taust. Elasin sügavalt kaasa Maryle. Kas tal õnnestub saada kokku oma armastatud mehega? Kas ta suudab õukonnast välja murda ja oma lapsed kaasa võtta ning rahulikku elu elama asuda. Või suudab Howardite ja Boleynide perekond seda siiski takistada. Samas Anne Boleyn ei meeldinud mulle üldse. Kõik selle, mis temaga juhtus, oli ta ise ära teeninud. Ta läks ise üle laipade, et troonile saada ja siis imestab, et teda samamoodi lihtsalt kõrvale lükati nagu eelmine kuninganna.

Raamatu lõpus on toodud, mis tegelastest päriselt edasi sai ning mul tekkis tahtmine lugeda Henry VIII ja tema naiste kohta rohkem. Õnneks on eesti keeles sellest ka raamat (Antonia Fraser “Henry VIII kuus naist”, Argo, 2010). Tahaks seda autorit veel lugeda, aga tundub, et eesti keelde pole teda tõlgitud. Jääb üle loota, et siiski tõlgitakse.

Soovitan seda ajalooliste romaanide austajatele. Samuti nendele, kellele meeldivad armastuslood. Mõnus ajaviiteks lugeda ja lisaks on see kirjutatud ajaloolistel sündmustel põhinevatele faktidele.