Marilyn Kerro. Taassünd (Ühinenud Ajakirjad, 2019)

256 lk Kerro esimene raamat mulle täitsa meeldis ja nii sai võetud lugemisse ka tema teine raamat. Tema esimene raamat oli minu meelest tugevam, aga ka "Taassünnil" pole suurt midagi viga. Kerro kirjutab siin sellistest olulistest teemadest nagu suhted, õnnelikkusest, aga ka surmast, hirmudest, unenägudest ja karmast. Eks igaüks otsustab ise, kas see, mis ta... Continue Reading →

Maria Adolfsson. Tormihoiatus (Ühinenud Ajakirjad, 2019)

Tõlkinud Kadi-Riin Haasma 437 lk. Adolfssoni esimene raamat ("Eksisamm") mulle suurt muljet ei avaldanud. See oli hea, aga ei midagi erilist. Samas teadsin, et kui tuleb sarjale teine osa, siis ilmselt ikka loeksin läbi. Pean ütlema, et teine osa on parem kui esimene. Kriminaalinspektor Karen Eiken Hornby on peale eelmist uurimist kodus haiguslehel ning parajasti... Continue Reading →

Maria Adolfsson. Eksisamm (Ühinenud Ajakirjad, 2019)

Tõlkinud Kadi-Riin Haasma 479 lk. Seda raamatut lugedes mõistsin, et mulle see Skandinaavia krimikirjandus ikka väga ei istu. Eelistan natuke teistsugust, kuigi sellel raamatul väga midagi viga polnud, aga ma ei suutnud sinna sisse elada. Tegevus toimub Doggerlandis. Doggerland on välja mõeldud saarestik Põhjameres Taani ja Suurbritannia vahel. Seal toimub austrifestival, mis on nende iga-aastane... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑