Pamela Maran. Eesti vanaemade lood ja salatarkused (Kuldnööbike, 2018)

eesti-vanaemade-lood-ja-salatarkused480 lk.

See raamat oli kohati üsna raske lugemine. Nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Raamat on suure formaadiga ja päris raske. Emotsionaalselt sellepärast, et raamatus olevate vanaemade läbielamised sõja ajal olid nii rasked.

Siin raamatus on kirjas saja vanaema lood enda lapsepõlvest ja elust. Lisaks veel palju retsepte ning muid tarkuseid. Mina sain siit küll endale mõne tarkusetera juurde, et tulevikus kasutada. Muidugi on raamatus ka palju pilte. Vanaemadest kirjutatakse maakondade kaupa.

Minul oli seda huvitav lugeda. Kõik need sõjamälestused oli karm lugemine, aga samas see annab nii palju teadmisi, mismoodi tollel ajal tegelikult oli. Ja pealegi ei ole kõigil ühesugused kogemused. Mis mind hämmastama pani, oli see, et hoolimata oma koledast ja raskest lapsepõlvest, olid need naised siiamaani nii optimistlikud ja rõõmsameelsed ning nad ei pea viha selle eest, mis oli. Müts maha nende ees.

Soovitan lugeda. Kasulik on tunda enda ajalugu ning siit saab tarvilikke nippe näiteks kokkamiseks, taimede kasvatamiseks ja rahvameditsiini kohta, aga ka näiteks, kuidas teha üks korralik näokoorija. Lisaks veel muid nippe ja rahvatarkuseid.

Nicky Pellegrino. Itaalia pulm (Eesti Raamat, 2017)

itaalia-pulmTõlkinud Ann Kivikangur
287 lk.

Ma olen viimastel õhtutel küllalt väsinud olnud ning tahtsin lugeda midagi kergemat. Nii sai kätte võetud raamat “Itaalia pulm”.

Siin raamatus on peidus kaks lugu. Pieta disainib ja valmistab pulmakleite. Nüüd on ta ülesandeks valmistada õele Addoloratale pulmadeks täiuslik pulmakleit. Samal ajal tuleb tema juurde teinegi pruut, kes soovib pulmakleiti. Selgub, et Helene peigmees on Michele, kes Pietale meeldib. Õde küll ütleb talle, et tema meeldib Michelele ka, aga Pieta ei usu seda. Nimelt on nende kahe perekonna vahel mingi vaen. Nende isade vahel on kunagi midagi juhtunud, aga õed ei tea täpselt, mis.

Teine lugu koorubki välja ema loost, mida ta jutustab Pietale siis, kui nad mõlemad Addolorata pulmakleiti meisterdavad. Ta jutustab, kuidas ta kohtus Pieta ja Addolorata isa Beppiga ning mis juhtus Beppi ja Gianfranco vahel.

Isade vahel valitseb tõeline itaallaslik vihavaen. Mõlemad on kirglikud mehed ning pika vihaga. 30 aastat ei ole nad teineteisega rääkinud, ega teineteisest väljagi teinud, kuigi elavad Londonis ühes ja samas piirkonnas. Üks peab Itaalia restorani ja teine Itaalia toidupoodi.

Raamat ei petnud mu ootusi, seda oli kerge ja lihtne lugeda. Mõnus enne magama jäämist voodis lugeda. Alguses tundus küll natuke veider isa suhtumine, et ta ootas endiselt tütardelt oma käskudele allumist, kuigi mõlemad hakkasid 30-le lähenema. See suhtumine möödus õnneks kiiresti, sest Beppi jäi ootamatult haigeks. Meeldiv ja klassikaline armulugu, kus puuduvad seksikirjeldused. Sobiks näiteks ka puhkuse ajal lugemiseks.

 

 

Carla Neggers. Jõulud Knights Bridge’is (Ersen, 2017)

jõulud-knights-bridge-isTõlkinud Maia Planhof
206 lk.

Pühade ajaks olen seekord valinud sellised kergemad raamatud, mida on mõnus ajaviiteks lugeda. Ka see raamat, ei petnud mu ootuseid. Mõnus ja sobilik pühadeks, sest ka siin toimub tegevus parajasti jõulude eel ja ajal.

Clare Morgan on kolinud Bostonist Knights Bridge’i, et uuesti alustada. Clare jäi kuus aastat tagasi leseks ning soovib endale ja oma 6-aastasele pojale Owenile rahulikumat keskkonda. Ta on saanud tööd kohaliku raamatukogu direktorina.

Väikeses ja rahulikus linnakeses kohtub ta Bostoni kiirabiarsti Logan Farrelliga, kes aitab enda vanaemal Daisyl vanadekodusse kolida. Vanaema palub Loganil tema maja veel viimast korda enne müüki jõuludeks kaunistada. Claire läheb koos pojaga Loganile appi. Kaunistamise käigus tärkab nende vahel armastus.

Ega siin suurt tegevust toimugi, lihtsalt kahe inimese kokku saamine ja tunnete arenemise lugu. Mõnus südamlik ja heatahtlik lugu. Lisaks sisaldab raamat ka mõnda toiduretsepti.

Ei tea, kas mu meeleolu oli parem, aga mulle meeldis see osa natuke rohkem kui eelmised. Eestikeeles on see ilmunud seitsmenda osana, aga Goodreadsi andmetel on tegemist sarja viienda osaga. Nüüd peaks terve sari eesti keeles olemas olema, välja arvatud üks lisalugu.

Eelnevalt olen enda blogis kajastanud järgmiseid selle sarja raamatuid:

See öö ohaka teel
Siidrioja
Kajajärv
Kevad Samblamäel
Võõrastemaja Punane Ristik

David Jonsson. Kõhusõber (Pegasus, 2017)

kõhusõberTõlkinud Birgit Neider
172 lk.

Peale eelmise raamatu lõpetamist vaatasin oma raamaturiiulit ja mitte ükski ilukirjanduslik teos, mis seal on, ei tundunud parajasti kutsuv. Nii otsustasin vahelduseks lugeda hoopis midagi muud. Seekord siis tervisliku toitumise alast raamatut. Olen neid ennegi lugenud. Vahel nende autoritega nõustunud ja vahel mitte. Seekord juhtus nii, et minu põhimõtete ja vaadetega see sobis. Järgimine on muidugi omaette teema. Ikka tuleb ette, et rämpstoit tundub ahvatlevam kui tervislik. Esiteks muidugi see, et ta on lihtsamini kättesaadav ja selle tegemisega ei pea reeglina vaeva nägema. Teiseks on see, et ta on odavam.

Raamatus kirjutatakse eelkõige toidust, mis rahustab kõhtu ja toob parema tervise. Autor kirjutab erinevatest kõhuprobleemidest (ärritunud soole sündroom, erinevad põletikud) ning milline toit aitab kõhul rahuneda ja millist peaks vältima. Soolebioota parandamiseks soovitab ta süüa hapendatud toite ja ka probiootikume, mis aitavad headel bakteritel pahade üle võimust võtta.

Samuti on juttu toidu mõjust kehale. Mismoodi toit mõjutab meie aju, tervist ja kaalu. Eraldi peatükk on bakteritest meie kõhus. Kes nad on? Kuidas nad mõjutavad meie isu ja kas bakterid teevad meid paksuks? Raamatust selgub, et teevadki paksuks. Oleneb muidugi sellest, mida sa sööd. Kui süüa rafineeritud suhkrut, jahu ja halbu rasvu, siis toidad halbu baktereid ja head jäävad nälga . Kui nendest loobuda ja hakata sööma terviktoitu, siis heade bakterite arv kõhus kasvab ja halbade oma kahaneb. Terviktoit on looduslik ja mitte liigselt töödeldud. Autor ei pea silmas seda, et terviktoit peaks olema toortoit. Terviktoidu hulka kuuluvad köögiviljad, juurviljad, puuviljad, marjad, pähklid, seemned, kala, koorikloomad, liha, toorriis, kinoa, toidukaer jne.

Raamatust selgub, et kõik, mida sa sööd mõjutab su keha. Ka seda, kuidas su keha haigustega toime tuleb. Selgub, et kõhus on häid baktereid, mis suudavad võidelda põletikega, kui neile vaid võimalus anda. See tähendab, et tuleb neid toita täisväärtusliku toiduga. Vältima peaks lisatud suhkruid, jahutooteid, täisfabrikaate ja poolfabrikaate.

Kui tahad hoolitseda oma tervise ja kõhu eest, peaksid esimese asjana tugevalt piirama suhkru tarbimist. (lk 54)

Autor peatub päris pikalt hormoonidel: insuliin, greliin (näljahormoon), leptiin jne. On palju erinevaid tegureid, mis reguleerivad meie näljatunnet ja täiskõhutunnet. Kui soolebioota on tasakaalust väljas, siis tekivadki erinevad probleemid.

Paljud arvavad, et see, kui palju ja kui tihti me sööme, on vaid tahte, iseloomu ja kotrolli küsimus. Ma siiski loodan, et see peatükk õpetas sulle, et koostoime on tegelikult palju keerulisem. Nälg, isu ja täiskõhutunne on füsioloogilised seisundid. Raske on endale ette kujutada, et keegi väidaks midagi sarnast mõne teise füsioloogilise seose, nt vererõhu kohta. Enamik vaataks mind imestunult, kui ma ütleks: “Või nii, sul on kõrge vererõhk – otsusta nüüd, et see hakkab vähenema.” Selline väljaütlemine tundub täiesti absurdne, aga isu ja täiskõhutunde kohta öeldakse seda ju iga päev ja see ei pane kedagi kulmu kergitama. (lk 89).

Autori sõnum on selline, et muuda oma soolebiootat, siis elab su kõht hästi ja tervel kehal läheb siis olemine paremaks. Ja seda mitte ainult nendel inimestel, kellel on kõhuga probleeme, vaid ka täiesti tervetel inimestel.

Raamatu lõpus on autor välja toonud mõned retseptid, mis on küllalt lihtsad ja mida ma plaanin järgi proovida.

Minu meelest üks asjalik raamat, kust leiab kõhusõbralike toiduainete loetelu, vastuse küsimusele, miks on hea süüa terviktoitu ja kas väide “veidi mustust puhastab kõhtu” kehtib. Asjalikult ja arusaadavalt kirja pandud. Lõpus on lisaks retseptidele välja toodud kasutatud kirjandus, millele autor on toetunud. Soovitan selle raamatuga tutvuda, et parandada oma elukvaliteeti.