David Jonsson. Kõhusõber (Pegasus, 2017)

kõhusõberTõlkinud Birgit Neider
172 lk.

Peale eelmise raamatu lõpetamist vaatasin oma raamaturiiulit ja mitte ükski ilukirjanduslik teos, mis seal on, ei tundunud parajasti kutsuv. Nii otsustasin vahelduseks lugeda hoopis midagi muud. Seekord siis tervisliku toitumise alast raamatut. Olen neid ennegi lugenud. Vahel nende autoritega nõustunud ja vahel mitte. Seekord juhtus nii, et minu põhimõtete ja vaadetega see sobis. Järgimine on muidugi omaette teema. Ikka tuleb ette, et rämpstoit tundub ahvatlevam kui tervislik. Esiteks muidugi see, et ta on lihtsamini kättesaadav ja selle tegemisega ei pea reeglina vaeva nägema. Teiseks on see, et ta on odavam.

Raamatus kirjutatakse eelkõige toidust, mis rahustab kõhtu ja toob parema tervise. Autor kirjutab erinevatest kõhuprobleemidest (ärritunud soole sündroom, erinevad põletikud) ning milline toit aitab kõhul rahuneda ja millist peaks vältima. Soolebioota parandamiseks soovitab ta süüa hapendatud toite ja ka probiootikume, mis aitavad headel bakteritel pahade üle võimust võtta.

Samuti on juttu toidu mõjust kehale. Mismoodi toit mõjutab meie aju, tervist ja kaalu. Eraldi peatükk on bakteritest meie kõhus. Kes nad on? Kuidas nad mõjutavad meie isu ja kas bakterid teevad meid paksuks? Raamatust selgub, et teevadki paksuks. Oleneb muidugi sellest, mida sa sööd. Kui süüa rafineeritud suhkrut, jahu ja halbu rasvu, siis toidad halbu baktereid ja head jäävad nälga . Kui nendest loobuda ja hakata sööma terviktoitu, siis heade bakterite arv kõhus kasvab ja halbade oma kahaneb. Terviktoit on looduslik ja mitte liigselt töödeldud. Autor ei pea silmas seda, et terviktoit peaks olema toortoit. Terviktoidu hulka kuuluvad köögiviljad, juurviljad, puuviljad, marjad, pähklid, seemned, kala, koorikloomad, liha, toorriis, kinoa, toidukaer jne.

Raamatust selgub, et kõik, mida sa sööd mõjutab su keha. Ka seda, kuidas su keha haigustega toime tuleb. Selgub, et kõhus on häid baktereid, mis suudavad võidelda põletikega, kui neile vaid võimalus anda. See tähendab, et tuleb neid toita täisväärtusliku toiduga. Vältima peaks lisatud suhkruid, jahutooteid, täisfabrikaate ja poolfabrikaate.

Kui tahad hoolitseda oma tervise ja kõhu eest, peaksid esimese asjana tugevalt piirama suhkru tarbimist. (lk 54)

Autor peatub päris pikalt hormoonidel: insuliin, greliin (näljahormoon), leptiin jne. On palju erinevaid tegureid, mis reguleerivad meie näljatunnet ja täiskõhutunnet. Kui soolebioota on tasakaalust väljas, siis tekivadki erinevad probleemid.

Paljud arvavad, et see, kui palju ja kui tihti me sööme, on vaid tahte, iseloomu ja kotrolli küsimus. Ma siiski loodan, et see peatükk õpetas sulle, et koostoime on tegelikult palju keerulisem. Nälg, isu ja täiskõhutunne on füsioloogilised seisundid. Raske on endale ette kujutada, et keegi väidaks midagi sarnast mõne teise füsioloogilise seose, nt vererõhu kohta. Enamik vaataks mind imestunult, kui ma ütleks: “Või nii, sul on kõrge vererõhk – otsusta nüüd, et see hakkab vähenema.” Selline väljaütlemine tundub täiesti absurdne, aga isu ja täiskõhutunde kohta öeldakse seda ju iga päev ja see ei pane kedagi kulmu kergitama. (lk 89).

Autori sõnum on selline, et muuda oma soolebiootat, siis elab su kõht hästi ja tervel kehal läheb siis olemine paremaks. Ja seda mitte ainult nendel inimestel, kellel on kõhuga probleeme, vaid ka täiesti tervetel inimestel.

Raamatu lõpus on autor välja toonud mõned retseptid, mis on küllalt lihtsad ja mida ma plaanin järgi proovida.

Minu meelest üks asjalik raamat, kust leiab kõhusõbralike toiduainete loetelu, vastuse küsimusele, miks on hea süüa terviktoitu ja kas väide “veidi mustust puhastab kõhtu” kehtib. Asjalikult ja arusaadavalt kirja pandud. Lõpus on lisaks retseptidele välja toodud kasutatud kirjandus, millele autor on toetunud. Soovitan selle raamatuga tutvuda, et parandada oma elukvaliteeti.

Advertisements

Florian Illies. 1913. Sajandi suvi (Tänapäev, 2017)

1913-sajandi-suviSeekord sattus mu teele üks väga kummaline raamat. Raamat koosneb erinevatest jutukestest-lõikudest, mis toimus aastal 1913. Need on ajaliselt liigendatud kuude kaupa. Jaanuarist detsembrini.

1913. aasta, mis teadupärast eelneb I maailmasõjale on kohati muretu ja lõbus, samas ka täis ängi ja maailmavalu. Osad kardavad sõda, samas väidab inglise poliitik Norman Angell, et mingit sõda ei tule, sest riigid on majanduslikult üksteisest liiga sõltuvad.

Enamus juttudest keskenduvad kunstile, kirjandusele ja kultuurile. Sekka ka mõni poliitik, teadlane ja leiutaja ning vähemalt minu jaoks täiesti tundmatuid tegelasi. Ka lihtsalt seltskonnategelasi, kelle nimi ei ütle tänapäeval enam midagi. Kuna raamatu autor on ise sakslane, siis mõistagi on suurem rõhk sakslastel.

Palju tuleb juttu sellistest tegelastest nagu Freud ja Jung, Picasso, Kafka, Rilke, Thomas ja Heinrich Mann jne jne. Loomulikult ei jäeta mainimata Hitlerit ja Stalinit. Peale nende on veel palju muid igasuguseid minu jaoks tundmatud tegelasi. Juttu on nende tegemistest ja eraelust, armuvalust ja suhetest. Nende mõtetest ja filosoofiast.

Miks see raamat mulle kummaline tundus? Esiteks tundusid need jutud mulle seosetult kokku pandud, üksteisega mitte haakuvad. Tundus, et neid seob ainult see, et nad on toimunud ühes kuus. Hiljem ma harjusin sellega, nii et raamat kõige hullem ei tundunudki, aga siiski oli ta minu arvates natuke igav. Võib-olla sellepärast, et paljud tegelased olid tundmatud.

Minus tekitas natuke segadust ka see, et raamat on ilmunud Tänapäeva Punase raamatu sarjas. Seal on ilukirjanduslikud raamatud, kuid “1913. Sajandi suvi” on pigem kultuurilooline kui ilukirjanduslik.

Mõned näited raamatust:

1913. aasta esimene sekund. Pimedas öös kaigub lask. On kuulda plõksatust, sõrm päästikul tõmbub pingule, järgneb teine kume lask. Alarmeeritud politsei ruttab kohale ja võtab laskja otsemaid kinni. Tema nimi on Louis Armstrong.
Kaheteistaastane oli tahtnud varastatud revolvriga tervitada uut aastat New Orleansis. Politsei pistab ta kongi ja saadab ta juba 1. jaanuari varahommikul parandusasutusse Colored Waif’s Home for Boys. Ta käitub seal nagu metsaline, nii et asutuse juhataja Peter Davis ei leia muud nõu, kui poisile trompet pihku pista (tegelikult oleks ta tahtnud poisile vastu kõrvu anda). Louis Armstrong jääb ühtäkki vait, võtab pilli vaat et õrnalt vastu ning tema sõrmed, mis veel eelmisel õhtul olid närviliselt näppinud revolvri päästikut, tajuvad nüüd taas külma metalli, kuid paugu asemel meelitab ta sealsamas direktorikabinetis trompetist välja esimesed soojad, ürgselt jõulised helid. (lk 9)

Preisi printsess Victoria Luise ja Ernst August von Hannover suudlevad jaanuaris esimest korda. (lk 20)

3. augustil lämbub Berliini ääremail Jungfernheides liivahunnikus üks artist. Tema kunst seisnes selles, et ta suutis olla kuni viis minutit elavalt maetud.
Ent sel päeval unustas trupijuht suures jutuhoos artisti sootuks ära ning hakkas teda kahjuks alles kümne minuti pärast välja kaevama. (lk 190)

Marilyn Kerro. Saatuse peegelpilt (Ajakirjade Kirjastus, 2016)

saatuse-peegelpiltVahelduseks lugesin hoopis midagi muud. Marilyn Kerro’st on eestlased vast ikka midagi kuulnud. Kes ei ole, siis Marilyn Kerro  on osalenud nüüdseks juba kolmandat korda Venemaa populaarses telesaates “Selgeltnägijate tuleproov”. Autor on minu jaoks huvitav isiksus ja nii otsustasingi tema raamatut lugeda.

Raamatu alguses ta räägib natuke endast ja siis läheb juba muude teemade juurde. Nendeks on armastus, hirmud, haigused, koduvägivald, lastetus, andestamine, elutee valimine. Marilyn kirjutab veel, kuidas suhet hoida, kuidas parandada suhteid lähedastega ning mis peamine, kuidas armastada iseennast. Kui inimene ei armasta iseennast, siis ei suuda ta ka teisi armastada.

Eraldi peatükid on pühendatud käejoonte lugemisele ja poolvääriskividele. Käejoonte peatükk on huvitav. See on illustreeritud piltidega ja saad kohe enda peopesaga võrrelda. Autor mainib ka voodoo’d ja annab ühe rituaali, kuidas enda ellu uut armastust tõmmata.

Autor ise kirjutab, et raamat on mõeldud selleks, et aidata inimestel mõista, saada vastuseid küsimustele ja õppida end kuulama. Enda südamehääle ja intuitsiooni kuulamine on kõige tähtsam.

Raamat on kirjutatud arusaadavalt ja teemadel, mis on tegelikult nii endastmõistetavad, aga neid on vaja endale aeg-ajalt ikkagi meelde tuletada. Ei saa mainimata jätta ka teose kujundust. Klantspaber ja müstilised pildid. Mulle meeldib. Soovitan lugeda!

Jesper Parve. Minu Bali (Petrone Print, 2016)

minu-bali-oma-vae-otsingulJärjekordne Minu-sarja raamat “Minu Bali” on jaotatud kolme ossa. Pealkirjadeks on hinduismi jumalad. I osa on Šiva, II osa Brahma ja III osa Višnu.

Raamatu autor Jesper Parve on endine korvpallur, kes läks natukeseks ajaks koos perega Bali saarele, et ennast arendada, tervendada ja ennast leida.

I osa keskendub endiste mõttemallide ja -mustrite lõhkumisele. Autor käib erinevate ravitsejate juures, et terveneda ja endasse vaadata.

II osas hakkab autor oma uut tulevikku üles ehitama. Mida hakata tegema, kui aeg on Eestisse naasta? Samuti tutvustatakse Bali toite ning räägitakse matmiskommetest.

Kui I ja II osas on autor suhteliselt paikne, elab Ubudis, siis III osas liigub ta mööda Balit ringi ja tutvustab erinevaid kohti ning situatsioone.

Tegemist ongi rohkem eneseotsingu raamatuga, mida sellegipoolest on põnev lugeda. Raamat on ka küllalt lühike, ainult 167 lehekülge ja lõpus on võrratu pildialbum. Soovitan lugeda, sest tegu on omanäolise ja erilise raamatuga Minu-sarjas. Jesper Parve kirjeldab lahedat ja boheemlaslikku atmosfääri, mis Balil enamasti on ning endalegi jooksis pilt silme ette rahulikust ja mõnusast elust. Tekkis tahtmine minna praeguse külma eest Balile peitu.

Rene Bürkland. Tark tee terviseni (Pilgrim, 2016)

tark-tee-terviseni“Tark tee terviseni” on praegu hästi populaarne. Lugesin seda minagi, aga minu jaoks oli see natuke üles haibitud.

Selles raamatus kirjutab Rene Bürkland Hiina toitumisteraapiast tervise tugevdamiseks ja haigustest paranemiseks. Ta kirjutab, kuidas valida toitu vastavalt oma kehatüübile ja aastaajale. Millised toidud sobivad erinevate haiguste ja probleemide korral ja millised ei sobi. Niimoodi peaks toit meie tervist tugevdama ja haigusi ennetama.

Lõpus on välja toodud toiduainete loetelu, kus on kirjas tema iseloom, maitse, organ, toime, vastunäidustused ja kasutamine. Samuti on lõpus lisad, kus on välja toodud viie elemendi organeid mõjutavad toidud, toiduainete iseloom, maitse, keha konstitutsioonile sobivad toidud

Siin on oma tõetera sees. Olen enda peal proovinud ja tean, mis toidud sobivad ja mis mitte. Mis mulle selle raamatu juures ei meeldi, on see, et see võtab silme eest kirjuks. Kõik need yin’id ja yang’id, qi’d ajavad segadusse. Sisu on asjalik ja mul on plaan endale ka isiklik eksemplar soetada.

Giulia Enders. Võluv soolestik (Varrak, 2016)

voluv-soolestik-kogu-tode-uhe-alahinnatud-elundi-kohtaTegemist on väga asjaliku ja vajaliku raamatuga. Nagu pealkirigi juba märku annab, siis tuleb juttu soolestikust. Selle algusest kuni lõpuni välja.

Autor alustab soolestiku tutvustamisega, kus peatutakse soolestiku ehitusel, allergiatel ja toidutalumatusel ning väljaheidetel.

Järgmises peatükis kirjeldab autor soolestiku närvisüsteemi. Kuidas meie elundid toitu transpordivad, alates silmadest ja lõpetades jämesoolega. Samuti peatutakse põgusalt mõningatel haigustel. Näiteks miks me oksendame ja milleks see vajalik on. Saab selgeks, kuidas soolestik mõjutab  aju ja stress mõjub soolestikule.

Kolmandas peatükis keskendub autor mikroobidele. Nii headele kui halbadele. Räägitakse, kuidas soolestik mõjutab immuunsust ja  kuidas bakterid meid paksuks teha võivad. Autor rõhutab ka kui oluline on puhtus, aga samas hoiatab ka, et ei tasu sellega liialdada. Ja palju muudki.

Autor suhtub soolestikku hoole ja armastusega. Raamatu  keelekasutus on vaba ja humoorikas. Ei ole liiga teaduslik. Hariv ja huvitav lugemine.  Soovitan kõigile!