Mike Pitts. Kuningas asfaldi all (Argo, 2017)

kuningas-asfaldi-all-kuidas-arheoloogid-leidsid-richard-iiiTõlkinud Triin Olvet
288 lk.

Juuli teaduskirjanduse väljakutse teema tundus mulle esmalt päris raske – arheoloogia. Mulle ei meenunud ükski selle valdkonna raamat. Seisin siis raamatukogus riiuli ees ja mitte midagi ei tundunud köitvat. Valisin seekord üsna suvaliselt raamatu. Õnneks ei pidanud pettuma. Lugu edenes kiiresti ja oli küllalt köitev. Mind jäi kohati häirima natuke ülespuhutud stiil. Natuke nagu reklaamimaiguline, aga siiski soovitan lugeda, sest käsitleb olulist teemat.

Kõik see algas puhtast juhusest ja sellest, et Philippa Langley’l oli idee, kus kohas võiks asuda kurikuulsa Inglise kuninga Richard III haud. Õnneks idee teostus, asuti Leicesteri sotsiaalameti parklas kaevama ja leiti jäljed vanast kirikust ja haud, milles oli tugevalt kõverdunud selgrooga ja sisselöödud kolbaga luukere.

See on raamat, mis kirjeldab, kuidas ühe ideega hakati tööle, kuidas algas kaevamine ja millised tegevused järgnesid pärast luukere leidmist ning kui kaua võttis aega, et ideest saaks tegu. Seda oli huvitav lugeda, mida kõike on tänapäeval võimalik luude järgi teada saada. Mida ta sõi, kas ta oli vaene või rikas ja milline ta võis välja näha. Soovitan lugeda kõigile arheoloogiahuvilistele, aga ka teistele, keda huvitab ajalugu ja teadus.

Advertisements

Axel Bojanowski. Ilma imeteod (Tänapäev, 2018)

ilma-imeteodTõlkinud Krista Räni
223 lk.

Selle sarja raamatud on mul ka juba üsna pikalt lugemisjärge oodanud. Eelnevalt on loetud “Lehmade salajane elu”, nüüd sai siis kätte võetud “Ilma imeteod”. Lugemine küll venis ootamatult, aga läbi ta lõpuks ikka sain.

Nagu pealkirjastki järeldada võib, siis räägitakse siin ilmast ning mis ilma mõjutab. Samuti seda, kuidas ilm mõjutab elusolendeid. Lisaks sellele kajastatakse erinevaid nähtusi, mis meie kliimat on minevikus mõjutanud, teevad seda praegu või tulevikus. Palju on juttu erinevatest pilvedest. Samuti sellest, millised muutused toimuvad ookeanides, kasvuhooneefektist ja osooniaugust. Autor kirjutab veel vihmast ja äikesest, jää sulamisest ning maavärinatest ja vulkaanidest. Ja kõik muutused ei olegi seotud inimesega, vaid ka maa ise ja päike mõjutavad.

Ausalt öeldes ma ootasin sellest raamatust natuke rohkem. Lootsin, et on huvitavam. Kahjuks sain pettumuse osaliseks. Raamat venis ning oli kohati igav minu jaoks. Kohati autor korrutas ühte ja sama asja mitu korda. See oli natuke tüütu. Muidugi oli huvitavaid asju ka, need erinevad nähtused ja protsessid, mis maal ja taevas toimuvad, aga mulle ei istunud viis, kuidas autor neid esitas.

Taimi Paal. Eesti metsamarjad (Varrak, 2015)

eesti metsamarjad KAAS trykk.indd232 lk.

Mulle on hakanud see sari meeldima. Need on kasulikud ja vajalikud raamatud, millest saab oma teadmiseid värskendada ning lisaks ka midagi uut teada.

Raamatus tutvustab autor meile Eestis looduslikult kasvavaid marju. Siin ei kajastata ainult söödavaid marju vaid ka mürgiseid, mis on väga kasulik, siis teab, et ei tasu kõiki marju suhu toppida.

Raamatus on kirjeldatud taime, milline ta on, millises kohas eelistab kasvada, millal viljad valmivad ja nii edasi. Samuti on autor kirjeldanud erinevate marjade koostist (nt. vitamiinide ja mineraalainete sisaldust) ning kas ja kuidas neid rahvameditsiinis kasutatud on ning kuidas neid folklooris kajastatakse. Raamat on varustatud paljude illustratsioonidega, mis teevad raamatu huvitavamaks ja näiteks metsas käies on lihtsam marju ära tunda. Tuntud taimede puhul ei ole see muidugi probleem, aga esineb ka vähem tuntud marju ning siinkohal on see raamat suureks abiks.

Mina sain siit oma teadmisi värskendada ning nii mõndagi kasulikku järgmiseks metsakülastuseks kõrva taha panna. Sain ka uusi teadmisi. Näiteks ei ole ma kunagi kuulnud sellisest marjast nagu lillakas, küll aga olen teda looduses näinud. Samuti ei oleks ma marjataime alla paigutanud maikellukest ja näsiniint. Kasulik raamat igaühele, nii et soovitan tutvuda.

Epp Moks, Jaanus Remm, Oliver Kalda, Harri Valdmann. Eesti imetajad (Varrak, 2015)

eesti imetajad KAAS trykk OK.indd278 lk.

Mulle meeldib see sari. Mul on mõned selle sarja raamatutest veel kodus, mida plaanin läbi lugeda. Need on kasulikud raamatud, millest saab palju teadmisi.

Raamatust saab ülevaate imetajate tekkeloost, nende arengust ning anatoomiast. Milline on nende luustik, seedesüsteem, närvisüsteem? Millal tulid esimesed imetajad Eesti aladele? Nendele küsimustele annab käesolev raamat vastuse.

Edasi kirjeldatakse Eestis elavaid imetajaid seltside ja sugukondade kaupa. Ma ei aimanudki, et meil on nii palju erinevaid närilisi ja hiirlaseid, rääkimata nahkhiirtest. Ma ei arvanud üldse, et nahkhiired on imetajad.

Nende loomakeste kohta on kõik oluline süstemaatiliselt kirja pandud. Kõigepealt muidugi välimuse kirjeldus, siis leviala, milliseid elupaiku nad eelistavad ning millised on nende eluviisid. Loomulikult ei saa jätta mainimata imetajate sigimist ning arengut vastsündinust täiskasvanud loomaks ning kohta ökosüsteemis. Raamat on illustreeritud jooniste ning fotodega.

Eesti imetajatega tutvumiseks ideaalne raamat. Raamat aitas mälu värskendada ning sain ka uusi teadmisi. Soovitan raamatuga tutvuda.

Mikk Sarv. Kuu (Varrak, 2015)

kuu215 lk.

Kuu on meile väga oluline. Ta on loonud tingimused elu tekkeks Maa peal. Kuu mõjutab nii paljusid meie elu aspekte. Tõusud ja mõõnad, aastaaegade vaheldumine ja palju muud. Miks paistab Kuu meile mõnikord nii lähedal olevat ning teinekord ei paista teda ka selge taeva korral taevas olevat? Raamat annab sellele vastuse.

Siin raamatus annab autor põhjaliku ülevaate Kuu tekkimisest, kuu päritolust, kuu uurimisest, kuukalendritest ning sellest, kuidas kuud vaadelda. Lisaks muidugi on pikalt juttu erinevatest kuu faasidest ning sellest, kuidas meid mõjutavad kuu erinevad faasid. Muidugi ei saa mööda minna sellest, kuidas Kuu meie tervist mõjutab ning sellest, kuidas vanarahvas nägi Kuud.

Raamatu esimene pool on rohkem teaduslikum ning teine rahvapärismuslik, kus on rohkelt Kuud puudutavaid vanasõnu, pärimusi ning mõistatusi ja muinasjutte. Raamatust selgub, et Kuu on inimeste jaoks olnud oluline juba aegade algusest saadik. Kuu on mõjutanud palju meie keelt ning mõttemaailma. Vanasti loitsiti endale kuu abil õnne, edu ning tervist.

Isegi praegu me vaatame tihti taevasse, kui on täiskuu, kuuvarjutus või lihtsalt ilus kuusirp. Raamatus antakse ka nõu, kuidas Kuud vaadelda ning pildistada. Selgub, et see ei olegi nii lihtne. Lisaks tekstile on raamatus ka palju suurepäraseid Martin Välliku fotosid Kuust.

Mulle raamat meeldis, kuigi seda teaduslikku teksti oli kohati raske jälgida. Mõnda asja ma teadsin ennegi ja hea oli teadmisi korrata. Rahvapärimuse osa oli väga huvitav. See, kuidas juba vanal ajal inimesed tajusid, kui oluline Kuu on ning kuidas elada ja toimetada vastavalt Kuu erinevatele aegadele.