Karin Bojs. Minu Euroopa perekond (Varrak, 2018)

minu euroopa perekond_kaaned.inddTõlkinud Kadi-Riin Haasma
477 lk.

Ma püüan jõudumööda lugeda ka isiklikke raamatuid. See on nüüd üks nendest, mis ma Varrakult võitsin. Tänu lugemise väljakutsele oli nüüd just sobiv aeg selle raamatu lugemiseks.

“Minu Euroopa perekond” jutustab geenidest ja geeniteadusest. Nimelt otsustab autor Karin Bojs oma suguvõsauuringutega sügavuti minna ning saada erinevate geenitestide kaudu teada, kust kohast on pärit tema esivanemad. Ta luges erinevaid teadusuuringuid, tegi intervjuusid mitmete teadlastega ning külastas paiku, mis on seotud tema esivanematega ja Euroopa ajalooga. Ta on sidunud enda perekonnaloo Euroopa esiajalooga.  See algab esimesest Euroopasse sisserännulainest, küttidest ja korilastest, esimestest põlluharijatest kuni viikingite ja tänapäeva inimesteni välja.

Siit raamatust selgub see, et inimesed on juba algusest peale ringi rännanud ja ilmselt rändavad ka tulevikus. Meie kauged eellased on pärit Aafrikast. Minevikust on tulnud kolm suuremat rännakulainet ja ikka sealt Aafrikast ja Aasiast. Huvitav oli teada saada, et tänapäevas geenitehnoloogia abil on võimalik oma juurte otsinguga nii kaugele minna. Minu jaoks oli tegemist huvitava raamatuga, kuigi kohati oli raske järge pidada. Autori vaatenurk enda suguvõsalugu siduda Euroopa ajalooga oli omapärane.

Raamatu lõpus on ära toodud ka põhilised küsimused ja vastused DNA kohta. Lisaks muidugi viited kasutatud kirjandusele ja vihjed ning nõuanded neile, kes soovivad samuti oma perekonnalugu uurida ning tema külastatud paiku külastada.

Soovitan lugeda neil, keda huvitab esiajalugu ja inimese põlvnemine ning päritolu.

Carlo Rovelli. Seitse lühikest füüsikatundi (Ajakirjade Kirjastus, 2016)

seitse-lühikest-füüsikatundiTõlkinud Vahur Lokk
111 lk.

Mina olen väga füüsikakauge inimene. Koolis oli see minu jaoks üks raskemaid aineid, raskem oli ainult matemaatika. Ma lihtsalt ei ole reaalainete inimene (välja arvatud keemia), aga lugemise väljakutsed nõuavad täitmist ning nii saigi just konkreetne raamat valitud.

Nagu pealkirigi ütleb, on siin seitse füüsikatundi. Seitse väikest loengut erinevatel teemadel, alates relatiivsusteooriast ja lõpetades inimese endaga. Siia vahele mahub juttu veel erinevatest osakestest ja universumist.

Autor kirjeldab valitud teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, kugi ka peale selle raamatu lugemist tõden ikkagi, et ei ole minu ala see füüsika. Siiski on tänuväärt, et selline raamat on tehtud ja aitab asjadest aru saada. Soovitan seda raamatut teistele minu-sugustele, kes ei tunne ennast füüsikas kodus.

Hendrik Relve. Kiviaja puudutus (Varrak, 2017)

kiviaja puudutus KAAS OK.indd223 lk

Siin raamatus kirjeldab Hendrik Relve oma reisi Uus-Guinea saare džunglisse. Ta läheb sinna, sest tunneb huvi korowaide vastu. Korowaid on metsarahvas, kes elab keset džunglit. Nende majad asuvad puude otsas ja nende juurde pääsemiseks on vaja läbi teha paaripäevane džunglirännak.

Korowaid elavad endiselt nagu kiviajas. Isegi kivikirved on veel kasutusel. Muidugi on osa neist juba tänapäevase tsivilisatsiooniga kokku puutunud ning sellest natuke mõjutatud, aga päris paljud elavad samamoodi nagu nende esivanemad omal ajal. Relve kirjeldabki siin raamatus, kuidas tal tekkis tahtmine selline raske reis ette võtta, mida ta reisil koges ja metsarahva kommetest ja tegemistest.

Korowaid elavad täiesti loodusega kooskõlas. Nad ei hari maad. Toit tuleb kõik džunglist ning selleks ei pea üldiselt väga palju vaeva nägema. Aega nad ei mööda ja numbrid pole tähtsad, nii et enda vanust nad ka ei oska öelda. Tundub pealt vaadates selline pingevaba elu, aga kunagi ju ei tea, mis mured neil on.

See oli selline silmiavav raamat. Olen teadlik, et tänapäeval on leitud džunglitest hõime, kes elavadki niimoodi, aga seda kõike lugeda ja vaadata oli huvitav. Nende eluviis on meie omast nii erinev, aga inimloomus on ikkagi sarnane. Raamat oli lihtsalt loetav, sellele aitasid kaasa rohked fotod ja raamatu lõpus QR-koodidega vaadatavad videod. Tunnistan, et tõukude söömist ei suutnud vaadata.

Mike Pitts. Kuningas asfaldi all (Argo, 2017)

kuningas-asfaldi-all-kuidas-arheoloogid-leidsid-richard-iiiTõlkinud Triin Olvet
288 lk.

Juuli teaduskirjanduse väljakutse teema tundus mulle esmalt päris raske – arheoloogia. Mulle ei meenunud ükski selle valdkonna raamat. Seisin siis raamatukogus riiuli ees ja mitte midagi ei tundunud köitvat. Valisin seekord üsna suvaliselt raamatu. Õnneks ei pidanud pettuma. Lugu edenes kiiresti ja oli küllalt köitev. Mind jäi kohati häirima natuke ülespuhutud stiil. Natuke nagu reklaamimaiguline, aga siiski soovitan lugeda, sest käsitleb olulist teemat.

Kõik see algas puhtast juhusest ja sellest, et Philippa Langley’l oli idee, kus kohas võiks asuda kurikuulsa Inglise kuninga Richard III haud. Õnneks idee teostus, asuti Leicesteri sotsiaalameti parklas kaevama ja leiti jäljed vanast kirikust ja haud, milles oli tugevalt kõverdunud selgrooga ja sisselöödud kolbaga luukere.

See on raamat, mis kirjeldab, kuidas ühe ideega hakati tööle, kuidas algas kaevamine ja millised tegevused järgnesid pärast luukere leidmist ning kui kaua võttis aega, et ideest saaks tegu. Seda oli huvitav lugeda, mida kõike on tänapäeval võimalik luude järgi teada saada. Mida ta sõi, kas ta oli vaene või rikas ja milline ta võis välja näha. Soovitan lugeda kõigile arheoloogiahuvilistele, aga ka teistele, keda huvitab ajalugu ja teadus.

Axel Bojanowski. Ilma imeteod (Tänapäev, 2018)

ilma-imeteodTõlkinud Krista Räni
223 lk.

Selle sarja raamatud on mul ka juba üsna pikalt lugemisjärge oodanud. Eelnevalt on loetud “Lehmade salajane elu”, nüüd sai siis kätte võetud “Ilma imeteod”. Lugemine küll venis ootamatult, aga läbi ta lõpuks ikka sain.

Nagu pealkirjastki järeldada võib, siis räägitakse siin ilmast ning mis ilma mõjutab. Samuti seda, kuidas ilm mõjutab elusolendeid. Lisaks sellele kajastatakse erinevaid nähtusi, mis meie kliimat on minevikus mõjutanud, teevad seda praegu või tulevikus. Palju on juttu erinevatest pilvedest. Samuti sellest, millised muutused toimuvad ookeanides, kasvuhooneefektist ja osooniaugust. Autor kirjutab veel vihmast ja äikesest, jää sulamisest ning maavärinatest ja vulkaanidest. Ja kõik muutused ei olegi seotud inimesega, vaid ka maa ise ja päike mõjutavad.

Ausalt öeldes ma ootasin sellest raamatust natuke rohkem. Lootsin, et on huvitavam. Kahjuks sain pettumuse osaliseks. Raamat venis ning oli kohati igav minu jaoks. Kohati autor korrutas ühte ja sama asja mitu korda. See oli natuke tüütu. Muidugi oli huvitavaid asju ka, need erinevad nähtused ja protsessid, mis maal ja taevas toimuvad, aga mulle ei istunud viis, kuidas autor neid esitas.

Taimi Paal. Eesti metsamarjad (Varrak, 2015)

eesti metsamarjad KAAS trykk.indd232 lk.

Mulle on hakanud see sari meeldima. Need on kasulikud ja vajalikud raamatud, millest saab oma teadmiseid värskendada ning lisaks ka midagi uut teada.

Raamatus tutvustab autor meile Eestis looduslikult kasvavaid marju. Siin ei kajastata ainult söödavaid marju vaid ka mürgiseid, mis on väga kasulik, siis teab, et ei tasu kõiki marju suhu toppida.

Raamatus on kirjeldatud taime, milline ta on, millises kohas eelistab kasvada, millal viljad valmivad ja nii edasi. Samuti on autor kirjeldanud erinevate marjade koostist (nt. vitamiinide ja mineraalainete sisaldust) ning kas ja kuidas neid rahvameditsiinis kasutatud on ning kuidas neid folklooris kajastatakse. Raamat on varustatud paljude illustratsioonidega, mis teevad raamatu huvitavamaks ja näiteks metsas käies on lihtsam marju ära tunda. Tuntud taimede puhul ei ole see muidugi probleem, aga esineb ka vähem tuntud marju ning siinkohal on see raamat suureks abiks.

Mina sain siit oma teadmisi värskendada ning nii mõndagi kasulikku järgmiseks metsakülastuseks kõrva taha panna. Sain ka uusi teadmisi. Näiteks ei ole ma kunagi kuulnud sellisest marjast nagu lillakas, küll aga olen teda looduses näinud. Samuti ei oleks ma marjataime alla paigutanud maikellukest ja näsiniint. Kasulik raamat igaühele, nii et soovitan tutvuda.

Epp Moks, Jaanus Remm, Oliver Kalda, Harri Valdmann. Eesti imetajad (Varrak, 2015)

eesti imetajad KAAS trykk OK.indd278 lk.

Mulle meeldib see sari. Mul on mõned selle sarja raamatutest veel kodus, mida plaanin läbi lugeda. Need on kasulikud raamatud, millest saab palju teadmisi.

Raamatust saab ülevaate imetajate tekkeloost, nende arengust ning anatoomiast. Milline on nende luustik, seedesüsteem, närvisüsteem? Millal tulid esimesed imetajad Eesti aladele? Nendele küsimustele annab käesolev raamat vastuse.

Edasi kirjeldatakse Eestis elavaid imetajaid seltside ja sugukondade kaupa. Ma ei aimanudki, et meil on nii palju erinevaid närilisi ja hiirlaseid, rääkimata nahkhiirtest. Ma ei arvanud üldse, et nahkhiired on imetajad.

Nende loomakeste kohta on kõik oluline süstemaatiliselt kirja pandud. Kõigepealt muidugi välimuse kirjeldus, siis leviala, milliseid elupaiku nad eelistavad ning millised on nende eluviisid. Loomulikult ei saa jätta mainimata imetajate sigimist ning arengut vastsündinust täiskasvanud loomaks ning kohta ökosüsteemis. Raamat on illustreeritud jooniste ning fotodega.

Eesti imetajatega tutvumiseks ideaalne raamat. Raamat aitas mälu värskendada ning sain ka uusi teadmisi. Soovitan raamatuga tutvuda.