Mike Pitts. Kuningas asfaldi all (Argo, 2017)

kuningas-asfaldi-all-kuidas-arheoloogid-leidsid-richard-iiiTõlkinud Triin Olvet
288 lk.

Juuli teaduskirjanduse väljakutse teema tundus mulle esmalt päris raske – arheoloogia. Mulle ei meenunud ükski selle valdkonna raamat. Seisin siis raamatukogus riiuli ees ja mitte midagi ei tundunud köitvat. Valisin seekord üsna suvaliselt raamatu. Õnneks ei pidanud pettuma. Lugu edenes kiiresti ja oli küllalt köitev. Mind jäi kohati häirima natuke ülespuhutud stiil. Natuke nagu reklaamimaiguline, aga siiski soovitan lugeda, sest käsitleb olulist teemat.

Kõik see algas puhtast juhusest ja sellest, et Philippa Langley’l oli idee, kus kohas võiks asuda kurikuulsa Inglise kuninga Richard III haud. Õnneks idee teostus, asuti Leicesteri sotsiaalameti parklas kaevama ja leiti jäljed vanast kirikust ja haud, milles oli tugevalt kõverdunud selgrooga ja sisselöödud kolbaga luukere.

See on raamat, mis kirjeldab, kuidas ühe ideega hakati tööle, kuidas algas kaevamine ja millised tegevused järgnesid pärast luukere leidmist ning kui kaua võttis aega, et ideest saaks tegu. Seda oli huvitav lugeda, mida kõike on tänapäeval võimalik luude järgi teada saada. Mida ta sõi, kas ta oli vaene või rikas ja milline ta võis välja näha. Soovitan lugeda kõigile arheoloogiahuvilistele, aga ka teistele, keda huvitab ajalugu ja teadus.

Advertisements

Taimi Paal. Eesti metsamarjad (Varrak, 2015)

eesti metsamarjad KAAS trykk.indd232 lk.

Mulle on hakanud see sari meeldima. Need on kasulikud ja vajalikud raamatud, millest saab oma teadmiseid värskendada ning lisaks ka midagi uut teada.

Raamatus tutvustab autor meile Eestis looduslikult kasvavaid marju. Siin ei kajastata ainult söödavaid marju vaid ka mürgiseid, mis on väga kasulik, siis teab, et ei tasu kõiki marju suhu toppida.

Raamatus on kirjeldatud taime, milline ta on, millises kohas eelistab kasvada, millal viljad valmivad ja nii edasi. Samuti on autor kirjeldanud erinevate marjade koostist (nt. vitamiinide ja mineraalainete sisaldust) ning kas ja kuidas neid rahvameditsiinis kasutatud on ning kuidas neid folklooris kajastatakse. Raamat on varustatud paljude illustratsioonidega, mis teevad raamatu huvitavamaks ja näiteks metsas käies on lihtsam marju ära tunda. Tuntud taimede puhul ei ole see muidugi probleem, aga esineb ka vähem tuntud marju ning siinkohal on see raamat suureks abiks.

Mina sain siit oma teadmisi värskendada ning nii mõndagi kasulikku järgmiseks metsakülastuseks kõrva taha panna. Sain ka uusi teadmisi. Näiteks ei ole ma kunagi kuulnud sellisest marjast nagu lillakas, küll aga olen teda looduses näinud. Samuti ei oleks ma marjataime alla paigutanud maikellukest ja näsiniint. Kasulik raamat igaühele, nii et soovitan tutvuda.

Epp Moks, Jaanus Remm, Oliver Kalda, Harri Valdmann. Eesti imetajad (Varrak, 2015)

eesti imetajad KAAS trykk OK.indd278 lk.

Mulle meeldib see sari. Mul on mõned selle sarja raamatutest veel kodus, mida plaanin läbi lugeda. Need on kasulikud raamatud, millest saab palju teadmisi.

Raamatust saab ülevaate imetajate tekkeloost, nende arengust ning anatoomiast. Milline on nende luustik, seedesüsteem, närvisüsteem? Millal tulid esimesed imetajad Eesti aladele? Nendele küsimustele annab käesolev raamat vastuse.

Edasi kirjeldatakse Eestis elavaid imetajaid seltside ja sugukondade kaupa. Ma ei aimanudki, et meil on nii palju erinevaid närilisi ja hiirlaseid, rääkimata nahkhiirtest. Ma ei arvanud üldse, et nahkhiired on imetajad.

Nende loomakeste kohta on kõik oluline süstemaatiliselt kirja pandud. Kõigepealt muidugi välimuse kirjeldus, siis leviala, milliseid elupaiku nad eelistavad ning millised on nende eluviisid. Loomulikult ei saa jätta mainimata imetajate sigimist ning arengut vastsündinust täiskasvanud loomaks ning kohta ökosüsteemis. Raamat on illustreeritud jooniste ning fotodega.

Eesti imetajatega tutvumiseks ideaalne raamat. Raamat aitas mälu värskendada ning sain ka uusi teadmisi. Soovitan raamatuga tutvuda.

Jaak Juske. Eesti kuulsad meresõitjad ja piraadid (Randvelt Kirjastus, 2014)

eesti-kuulsad-meresõitjad-ja-piraadid-isa-põnevad-unejutud-ajaloostIllustratsioonid Merilyn Anvelt
60 lk.

“Eesti kuulsad meresõitjad ja piraadid” on sarja “Isa põnevad unejutud ajaloost” teine raamat. Raamatus leiavad kajastamist nii Saaremaa viikingid, vitaalivennad, Kihnu Jõnn ja loomulikult maadeavastajad.

Raamatus on lastele lihtsas keeles kirjeldatud esimese Eestist pärit maadeavastaja elukäiku, kelleks oli Adam Johann von Krusenstern. Samuti leiavad kajastamist Krusensterni poeg ja pojapoeg, kes mõlemad olid samamoodi maadeavastajad. Raamatus on oma koha leidnud ka Fabian Gottlieb  Benjamin von Bellingshausen, Otto von Kotzebue ja Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von  Wrangell. Neid mehi ühendab lisaks seiklusjanule ka see, et nad kõik olid baltisaksa päritolu.

Lisaks on tee raamatusse leidnud ka uuema aja tegijad nagu esimese eestlasena ümber maailma sõitnud Ahto Valter ja uuemal ajal talle järgnenud jahtlaev Lennuk, purjekas Martha ning katamaraan Nordea ja lõpetuseks Uku Randmaa. Uku Randmaa on ainuke eestlane, kes on üksi ümber maailma purjetanud eestlane.

Selline tore lastele mõeldud ajalooraamat. Lood on sobivalt lühikesed, et sobida unejuttudeks ning nendest saab piisavalt algteadmisi antud teemast. Juttudes on põhiline info kirja pandud lühidalt ning liigset juttu pole. Põhiteemaks on siiski meresõitjad, piraatidest on vähem juttu. Minu jaoks need just väga põnevad ei olnud, aga mina pole ka laps, kellele need jutud mõeldud on.

Mikk Sarv. Kuu (Varrak, 2015)

kuu215 lk.

Kuu on meile väga oluline. Ta on loonud tingimused elu tekkeks Maa peal. Kuu mõjutab nii paljusid meie elu aspekte. Tõusud ja mõõnad, aastaaegade vaheldumine ja palju muud. Miks paistab Kuu meile mõnikord nii lähedal olevat ning teinekord ei paista teda ka selge taeva korral taevas olevat? Raamat annab sellele vastuse.

Siin raamatus annab autor põhjaliku ülevaate Kuu tekkimisest, kuu päritolust, kuu uurimisest, kuukalendritest ning sellest, kuidas kuud vaadelda. Lisaks muidugi on pikalt juttu erinevatest kuu faasidest ning sellest, kuidas meid mõjutavad kuu erinevad faasid. Muidugi ei saa mööda minna sellest, kuidas Kuu meie tervist mõjutab ning sellest, kuidas vanarahvas nägi Kuud.

Raamatu esimene pool on rohkem teaduslikum ning teine rahvapärismuslik, kus on rohkelt Kuud puudutavaid vanasõnu, pärimusi ning mõistatusi ja muinasjutte. Raamatust selgub, et Kuu on inimeste jaoks olnud oluline juba aegade algusest saadik. Kuu on mõjutanud palju meie keelt ning mõttemaailma. Vanasti loitsiti endale kuu abil õnne, edu ning tervist.

Isegi praegu me vaatame tihti taevasse, kui on täiskuu, kuuvarjutus või lihtsalt ilus kuusirp. Raamatus antakse ka nõu, kuidas Kuud vaadelda ning pildistada. Selgub, et see ei olegi nii lihtne. Lisaks tekstile on raamatus ka palju suurepäraseid Martin Välliku fotosid Kuust.

Mulle raamat meeldis, kuigi seda teaduslikku teksti oli kohati raske jälgida. Mõnda asja ma teadsin ennegi ja hea oli teadmisi korrata. Rahvapärimuse osa oli väga huvitav. See, kuidas juba vanal ajal inimesed tajusid, kui oluline Kuu on ning kuidas elada ja toimetada vastavalt Kuu erinevatele aegadele.

David Jonsson. Kõhusõber (Pegasus, 2017)

kõhusõberTõlkinud Birgit Neider
172 lk.

Peale eelmise raamatu lõpetamist vaatasin oma raamaturiiulit ja mitte ükski ilukirjanduslik teos, mis seal on, ei tundunud parajasti kutsuv. Nii otsustasin vahelduseks lugeda hoopis midagi muud. Seekord siis tervisliku toitumise alast raamatut. Olen neid ennegi lugenud. Vahel nende autoritega nõustunud ja vahel mitte. Seekord juhtus nii, et minu põhimõtete ja vaadetega see sobis. Järgimine on muidugi omaette teema. Ikka tuleb ette, et rämpstoit tundub ahvatlevam kui tervislik. Esiteks muidugi see, et ta on lihtsamini kättesaadav ja selle tegemisega ei pea reeglina vaeva nägema. Teiseks on see, et ta on odavam.

Raamatus kirjutatakse eelkõige toidust, mis rahustab kõhtu ja toob parema tervise. Autor kirjutab erinevatest kõhuprobleemidest (ärritunud soole sündroom, erinevad põletikud) ning milline toit aitab kõhul rahuneda ja millist peaks vältima. Soolebioota parandamiseks soovitab ta süüa hapendatud toite ja ka probiootikume, mis aitavad headel bakteritel pahade üle võimust võtta.

Samuti on juttu toidu mõjust kehale. Mismoodi toit mõjutab meie aju, tervist ja kaalu. Eraldi peatükk on bakteritest meie kõhus. Kes nad on? Kuidas nad mõjutavad meie isu ja kas bakterid teevad meid paksuks? Raamatust selgub, et teevadki paksuks. Oleneb muidugi sellest, mida sa sööd. Kui süüa rafineeritud suhkrut, jahu ja halbu rasvu, siis toidad halbu baktereid ja head jäävad nälga . Kui nendest loobuda ja hakata sööma terviktoitu, siis heade bakterite arv kõhus kasvab ja halbade oma kahaneb. Terviktoit on looduslik ja mitte liigselt töödeldud. Autor ei pea silmas seda, et terviktoit peaks olema toortoit. Terviktoidu hulka kuuluvad köögiviljad, juurviljad, puuviljad, marjad, pähklid, seemned, kala, koorikloomad, liha, toorriis, kinoa, toidukaer jne.

Raamatust selgub, et kõik, mida sa sööd mõjutab su keha. Ka seda, kuidas su keha haigustega toime tuleb. Selgub, et kõhus on häid baktereid, mis suudavad võidelda põletikega, kui neile vaid võimalus anda. See tähendab, et tuleb neid toita täisväärtusliku toiduga. Vältima peaks lisatud suhkruid, jahutooteid, täisfabrikaate ja poolfabrikaate.

Kui tahad hoolitseda oma tervise ja kõhu eest, peaksid esimese asjana tugevalt piirama suhkru tarbimist. (lk 54)

Autor peatub päris pikalt hormoonidel: insuliin, greliin (näljahormoon), leptiin jne. On palju erinevaid tegureid, mis reguleerivad meie näljatunnet ja täiskõhutunnet. Kui soolebioota on tasakaalust väljas, siis tekivadki erinevad probleemid.

Paljud arvavad, et see, kui palju ja kui tihti me sööme, on vaid tahte, iseloomu ja kotrolli küsimus. Ma siiski loodan, et see peatükk õpetas sulle, et koostoime on tegelikult palju keerulisem. Nälg, isu ja täiskõhutunne on füsioloogilised seisundid. Raske on endale ette kujutada, et keegi väidaks midagi sarnast mõne teise füsioloogilise seose, nt vererõhu kohta. Enamik vaataks mind imestunult, kui ma ütleks: “Või nii, sul on kõrge vererõhk – otsusta nüüd, et see hakkab vähenema.” Selline väljaütlemine tundub täiesti absurdne, aga isu ja täiskõhutunde kohta öeldakse seda ju iga päev ja see ei pane kedagi kulmu kergitama. (lk 89).

Autori sõnum on selline, et muuda oma soolebiootat, siis elab su kõht hästi ja tervel kehal läheb siis olemine paremaks. Ja seda mitte ainult nendel inimestel, kellel on kõhuga probleeme, vaid ka täiesti tervetel inimestel.

Raamatu lõpus on autor välja toonud mõned retseptid, mis on küllalt lihtsad ja mida ma plaanin järgi proovida.

Minu meelest üks asjalik raamat, kust leiab kõhusõbralike toiduainete loetelu, vastuse küsimusele, miks on hea süüa terviktoitu ja kas väide “veidi mustust puhastab kõhtu” kehtib. Asjalikult ja arusaadavalt kirja pandud. Lõpus on lisaks retseptidele välja toodud kasutatud kirjandus, millele autor on toetunud. Soovitan selle raamatuga tutvuda, et parandada oma elukvaliteeti.