Gail Honeyman. Eleanor Oliphandil on kõik väga hästi (Ersen, 2018)

Tõlkinud Aile Meedo 324 lk. Tutvustus on ilmunud ka Tallinna Keskraamatukogu blogis Lugemiselamused. Mind köitis selle raamatu juures alguses eelkõige kaanepilt ja pealkiri ning kusagil ajusopis oli teadmine, et ma oleks nagu kusagilt lugenud, et tegu on hea raamatuga. Nii ta siis kätte võetud saigi. Alguses ma ei saanud aru, mis selle raamatu teema on.... Continue Reading →

Susan Mallery. Üllatusabielu (Ersen, 2018)

Tõlkinud Reelika Haapanen 215 lk. Vahelduseks üks ehtne naistekas, mis sobib ideaalselt puhkuse ajaks. Noelle Stevenson on 19-aastane, kui ta avastab, et on rase. Lapse isa Jimmy on Iraagis sõjas just surma saanud. Noelle ei tea, mida teha, kui ootamatult pakub talle lahenduse Devlin Hunter. Devlin on Noelle'i ülemus ja Jimmy vanem vend. Devlin pakub... Continue Reading →

Sarah Crossan. Õun ja vihm (Varrak, 2018)

Tõlkinud Kristina Uluots 271 lk. Mõnus ja kerge noortekas tõsistel teemadel. Mulle tohutult meeldis tema eelmine raamat "Üks" (2017) ning seega ootasin ka sellelt romaanilt palju. Mu ootused said kuhjaga täidetud. Nii armas ja südamlik raamat. Apple on üksildane 13-aastane tüdruk, kes üle kõige igatseb oma ema. Ema jättis ta 11 aastat tagasi maha ning... Continue Reading →

Kelly Rimmer. Ema pihtimus (Ersen, 2017)

Tõlkinud Tiina Kanarbik 320 lk. Olen lugenud samalt autorilt veel ühte raamatut - "Salajane tütar". Kuna eelmine meeldis, siis võtsin ka romaani "Ema pihtimus" käsile. Seda lugedes tekkis mul terve rodu erinevaid tundeid. Peamiselt viha, aga ka kurbus ja lõpuks oli hea meel, et Olivia sellest olukorrast välja pääses. Sündmuseid antakse edasi kahe tegelase vaatevinklist.... Continue Reading →

Colleen Hoover. Ei iial enam (Pegasus, 2017)

Tõlkinud Pilleke Laarmann 335 lk. Algul seda raamatut lugema hakates mõtlesin, et mis jama see on. Peategelaseks on noor naine Lily, kes kohtub ühel ööl ühe maja katusel kena meesterahva Ryle'iga. Mulle ei meeldinud see, kuidas Lily õhkas selle mehe järele nagu mingi teismeline. Umbes nii, et Ryle on nii ilus mees ja nii seksikas... Continue Reading →

Michelle Frances. Poja pruut (Hea Lugu, 2017)

Tõlkinud Piret Lemetti 429 lk Väga kaasahaaravalt kirjutatud romaan. Tegemist on psühholoogilise põnevikuga ja peab ütlema, et üle tüki aja üks raamat, mis mind tõesti kaasa haaras. Laura on enam-vähem oma eluga rahul. Tal on oma pojaga hea lähedane suhe, tal on oma toimiv firma ja rahast tal puudust ei ole. Abikaasaga on nad küll... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑