Indrek Hargla. French ja Koulu (Raudhammas, 2016)

french-ja-koulu520 lk.

Indrek Harglalt on mul päris palju lugemata raamatuid. Tahaks need kunagi kõik läbi lugeda, kuigi “French ja Koulu” läks mul üle kivide ja kändude. Ma ei suutnud millegipärast sellesse raamatusse kuidagi sisse elada. Sain seda lugeda ainult siis, kui üksi olin, siis sain keskenduda. Muidu ei suutnud kohe üldse.

Raamatu tagakaanel on kirjas, et romaan on seiklusrohke ja lõbus fantasy. Seikluseid on seal küll sajaga ja naljakas on ka, kuigi need naljad ei ajanud mind alguses üldse naerma. Viimase seiklusega asi muutus. Tegevus toimub väga huvitavas maailmas, oleks nagu etno, aga päris ei ole ka. Mõned ulmelised momendid on ka sees.

Peategelasteks on arbuja Koulu, tema ori French, libahunditüdruk Nell, rahumaleva pealik Leibo. Lisaks palju muid eripalgelisi ja omanäolisi tegelasi. French on lobeda keelega endine pisisuli, kes tahab olla kangelane ja ootab Koulult kiitust. Samas üritab ta Nelli südant võita.

Raamatus on kokku kolm erinevat seiklust, mis siiski kokku moodustavad ühtse terviku. Igas jutus võideldakse võimsa salaseltsi vastu, kes tahab endale saada erinevaid võluasju. Seiklused toimuvad nii Tarbatus, Sudulas kui ka Rävalis.

Esimese osa lõpp oli ikka täielik komöödia. Erinevad ümberkehastumised ja paha sai ikkagi jälle kotti. Selle pahalase üle sai ikka päris palju lõpuks naerda. Kogu aeg lendas niimoodi orki omadega ja oli üldse loll. 😀 French oli ka selline omamoodi libekeel, aga päris tark. Natuke snoob oli ka. Tema on ikka väljamaa mees ja mis kapsaid ja mugulaid te kogu aeg siin sööte.

Hargla ikka oskab oma raamatutes huvitavaid maailmu välja mõelda. See tundub nii tõetruu. Ja tema kirjeldused on ikka parimad. Mõnikord tundusid need mulle natuke pikad, võib-olla sellepärast ei suutnud ka hästi keskenduda. Kuigi esimene osa läks mul üle kivide ja kändude, tahan siiski lugeda ka järgnevaid osi.

Pean siiski tunnistama, et Apteeker Melchiori lood kõnetavad mind rohkem. Sellest hoolimata, ei ole “French ja Koulu” halb raamat, lihtsalt teistsugune.

Tegemist on kohendatud kordustrükiga. Esmakordselt ilmus “French ja Koulu” 2005. aastal ning see on võitnud Eesti ulmeauhinna “Stalker”.

Hargla on üks väheseid Eesti kirjanikke, keda julgen südamerahuga soovitada. Nii et kõik lugema. 🙂

Indrek Hargla. Doanizarre udulaam (Paradiis, 2017)

doanizarre-udulaam158 lk.

“Doanizarre udulaam” on kiirelt loetav ühe õhtu lugemine. Pean ausalt tunnistama, et raamat ei olnud just kõige põnevam. Igatahes köitis mind antud hetkel rohkem Boleyni raamat. Sellest hoolimata ei ole tegu halva raamatuga, lihtsalt mina ei saanud sellest kõigest päris hästi aru.

Peategelaseks on üks noormees nimega Asger. Temaga on see kummaline lugu, et ta elaks nagu kahes maailmas korraga. Üks on Doanizarre nimeline linnake ja teine on M∅ni saarel. Kui ta ühes kohas magab, siis ta teises tegutseb ja vastupidi. Seda Doanizarret ähvardab suur udulaam, mis on neelanud juba enamuse maailmas ning Doanizarre elanikud on otsustanud saata ekspeditsiooni, et seda udulaama uurida ja peatada, kui see vähegi võimalik on.

See raamat on ilmunud Seikluskirjanduse kullafondi sarjas (esmatrükk 2009. aastal kogumikus “Pika talve algus”) ning saanud 2010. aastal Eesti ulemauhinna Stalkeri. Minu jaoks see oligi rohkem ulme kui seiklus. Ma ei suutnud lõpuni sellesse raamatusse sisse minna. Kõik need pärismaailma ja simulatsiooni teema oli vist minu jaoks liiga võõras ja kauge.  Aga nagu alguses ütlesin, siis tegu ei ole halva raamatuga, vaid see pole lihtsalt minu teema.

Harglalt võtan varsti käsile raamatu “French ja Koulu” ja ma ei jõua ära oodata, millal ilmub trükist järgmine apteeker Melchiori lugu. See viimane on rohkem minu masti kirjandus.

Veel üks asi. Raamatu kaanepildil on kõik olulised tegelased ja asjad olemas. 🙂