Oktoobri kokkuvõte

Peale paari kesist lugemiskuud tundub, et olen suutnud end kokku võtta. Või siis on juhtunud lihtsalt kätte head raamatud.

Seekord oli tõesti palju häid raamatuid. Näiteks Lagercrantz “Mees, kes otsis oma varju”, Paula Hawkins “Vete sügavusse”, Elin Toona Gottschalk “Pagulusse” ja Peter Swanson “Mõrva väärt”. Kõige kehvem lugemiselamus oli sellel kuul Emily France “Sinu jäljed”.

Loetud raamatuid: 13
Loetud lehekülgi: 4234
Kõige paksem raamat: Elin Toona Gottschalk “Pagulusse” (454 lk.)
Kõige õhem raamat: Mart Juur “IFF. Suur Loterii” (200 lk.)

Oktoobri raamatud

Emily France. Sinu jäljed (Päikese Kirjastus, 2017)

sinu-jäljedTõlkinud Aet Süvari
235 lk.

Siit tuleb nüüd küll vist minu kõige negatiivsem blogipostitus. Mis asi see oli, mida ma lugesin? :O See on üle tüki aja üks kehvemaid lugemiselamusi. Mõtlesin selle isegi paar korda pooleli jätta, aga ikka lootsin, et ehk läheb paremaks. Ei läinud. Viimased 50 lehekülge lihtsalt libistasin silmadega üle, ei viitsinud enam süveneda.

Riley Stout on 16-aastane. 2 aastat tagasi suri tema ema. Riley’l on oma sõpruskond, kuhu kuuluvad Kate, Noah ja Jay. Neist igaüks on kellegi kaotanud. Ühel päeval näeb Riley oma ema vaimu. Ta arvab, et hakkab hulluks minema, kui selgub, et ka Kate ja Jay näevad oma surnud lähedasi. Nad avastavad, et selle keskmes on üks vana rist, mille Jay isa leidis. Kõik teised näevad, peale Noah. Ühel hetkel on Noah kadunud ja teised lähevad paanikasse.

Raamatu idee on ju hea, aga teostus on küll alla igasugust arvestust. Esiteks see keel, mida raamatus kasutati, oli liiast. Ma saan aru, et tegemist on noortekaga, aga ka seal on võimalik paremini edasi anda sisu. Kogu aeg oli selline närviline ja paaniline õhkkond. Täiesti absurdne. Kõik need tegelased olid natuke labiilsed. Tegid mõttetust asjast sellise draama. Teiseks oli peategelane nii egoistlik. Muudkui mina ja mina ja mina. Kolmandaks ta ema oli surnud juba paar aastat. Ma saan aru, et ta leinab ja puha, aga mind häiris see, et ta pidevalt ootas, et saaks emaga kokku ja temaga rääkida. Ja muidugi see kõik oli niiiiiiiiiiiiiii ÕUDNE. Ja nii normaalne on tungida teise inimese koju ning seal sorida jne.

Raamat oli ebaloogiline ja mind häiris see mina-vorm.

Ei julge seda isegi teismelistele soovitada.