V. E. Schwab. Tihenevad varjud (Päikese Kirjastus, 2017)

Tõlkinud Marge Paal 523 lk. Ma olen sõnatu. Ma lugesin need 523 lehekülge paari päevaga, sest see oli lihtsalt niiii hea. Ma tahaks kohe nüüd kolmanda osa juurde liikuda, sest see lõppes väga põneva koha peal. Loodan, et kirjastus tõlgib selle varsti eesti keelde ka. See sari on viimasel ajal üks parimaid, mida lugenud olen. Juba... Continue Reading →

Neil Gaiman. Eikusagi (Varrak, 2016)

Tõlkinud Sash Uusjärv 407 lk. Nüüd ma olen tükk aega lugenud ainult eesti autorite raamatuid, nii et vahelduseks üks välismaa oma. Neil Gaiman on oma tuntud headuses, kuigi mulle jäi alguses raamat natuke mõistetamatuks. Tegemist on küllaltki kummalise raamatuga. Kes on Gaimani lugenud, siis need teavad, et fantaasiapuudust tal pole (inimest on võimalik uuesti ellu... Continue Reading →

Indrek Hargla. Doanizarre udulaam (Paradiis, 2017)

158 lk. "Doanizarre udulaam" on kiirelt loetav ühe õhtu lugemine. Pean ausalt tunnistama, et raamat ei olnud just kõige põnevam. Igatahes köitis mind antud hetkel rohkem Boleyni raamat. Sellest hoolimata ei ole tegu halva raamatuga, lihtsalt mina ei saanud sellest kõigest päris hästi aru. Peategelaseks on üks noormees nimega Asger. Temaga on see kummaline lugu,... Continue Reading →

Deanna Raybourn. Tuhande tähe öö (Ersen, 2016)

Võtsin selle raamatu kätte lootuses, et saan lugeda ühte mõnusat ajaloolist armastusromaani. Algus algaski paljutõotavalt. Pruut jätab oma rikka peigmehe kirikusse maha ja abivaimulik aitab tal põgeneda.  Edasine tegevus näitab, et päris armastusromaaniga tegemist pole, kuigi armastust lõpus natuke on. Ma ei oskagi seda raamatut kusagile žanri alla paigutada. Võib-olla seiklusromaan? Tegevus toimub 1920. aastail. Kui... Continue Reading →

Blog at WordPress.com.

Up ↑