255 lk See raamat on ka mu riiulil kaua oma aega oodanud. Aga jõudis ära oodata. Ma ei ole Jim Ashilevi raamatuid enne lugenud. See on nii öelda esimene pääsuke, aga ma kindlasti mingi aeg tutvun veel tema loominguga. Raamatus "Armastuskirju teatrile" kirjutab autor loomulikult teatrist. Need on natukene kummalised kirjad, sest tundub, et autor... Continue Reading →
Olga Tokarczuk. Aja oma atra läbi koolnute kontide (Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020)
Tõlkinud Hendrik Lindepuu 237 lk Tokarczuk on mulle juba tükk aega huvi pakkunud ja kui ilmus "Aja oma atra läbi koolnute kontide", siis see pealkiri oli juba nii huvipakkuv, et köitis tähelepanu. Ma sisuga enne suurt ei tutvunudki. Sellest pealkirjast piisas huvi äratamiseks. Ma ei osanud arvatagi, et see on krimi. Eelmine Poola krimi ("Katk... Continue Reading →
Valgevene muinasjutte (Eesti Raamat, 1979)
Tõlkinud Paul MõtskülaPildid joonistanud Kelli Kagovere46 lk Vahelduseks oli tore lugeda muinasjutte. Valgevene muinasjutud sattusid mu lugemislauale tänu oktoobrikuu saatusesepa väljakutsele. Nimelt oli vaja vaadata, mis tähega algas septembris valitud raamatu autori nimi ja siis selle tähega riigist peab olema oktoobri raamatu autor. Lisaklausliks veel see, et selle riigi kirjandust pole sellel aastal lugenud. Esimene... Continue Reading →
Austraalia aborigeenide legendid (Valge Versaal, 2018)
Koostanud Varje Varmis49 lk See on natuke kummaline raamatukene. Esiteks ei ole koostaja kohta suurt midagi teada, vähemalt googeldades ei andnud midagi. Teiseks ei ole kirjas, kus kohast ta need legendid võttis. Tausta ei ole lahti seletatud, aga see selleks. Legendid ise olid huvitavad. Legendide vahel oli natuke muud juttu ka. Näiteks oli juttu aborigeenide... Continue Reading →
Susan Sontag. Vaadeldes teiste valu (Tänapäev, 2008)
Tõlkinud Külli Paulus 111 lk Seekordse saatusesepa väljakutse alla raamatut valida oli päris keeruline. Teemaks pidi olema fotograafia. Tahtsin valida midagi ilukirjandusest ja kodusest raamaturiiulist. Mul oleks üks olnud ja hea meelega oleks seda siia alla lugenud, aga oli veel üks klausel. Autor pidi olema surnud. Millegipärast leidsin ainult elus olevaid autoreid. Niisiis valisin midagi... Continue Reading →
Pentaxians Yearbook 2018
Koostajad Béla Nagy ja Stephen Obermeier 248 lk See raamat nagu ei sobikski siia blogisse, sest ma teda ju tegelikult ei "lugenud" traditsioonilises mõttes. Tegemist on fotoalbumiga. Teksti vähe, aga fotosid palju. Juba kolm aastat järjest on need koostajad andnud välja sellise fotoalbumi, kus fotosid on teinud entusiastid üle maailma. Siin on nii palju erinevaid... Continue Reading →
Þórarinn Leifsson. Vanaema Huldi raamatukogu (NyNorden, 2012)
Tõlkinud Kadri Sikk 188 lk Mulle praegu juhtuvad järjest kuidagi kummalised raamatud. Selle raamatu kohta ma ei oskagi kohe öelda, kas see on hea või halb. Eks ta lastele õpetlik ole küll ja natuke tuletab ka täiskasvanutele elutõdesid meelde. Albertína on väike tüdruk, kes läheb uude kooli. See on kummaline kool ja ausalt öeldes ka... Continue Reading →
Joe Cawley. Tenerife pihtimused (Petrone Print, 2016)
Tõlkinud Tanel Veske 343 lk Minu ootused ja see raamat antud ajahetkel ei klappinud üldse. Mulle tavaliselt meeldib reisiraamatuid lugeda, aga praegu kuidagi see ei edenenud. Joe ja Joy töötavad Inglismaal kalaturul, kui neile ühel hetkel tuleb pähe kolida Tenerifele ning hakata seal baari pidama. Mõeldud-tehtud, mis siis, et neil üldse baaripidamise kogemust ei ole.... Continue Reading →
Carlos Ruiz Zafon. Kesköö palee (Varrak, 2019)
Tõlkinud Kai Aareleid 231 Kui Carlos Ruiz Zafonilt midagi eesti keeles ilmub, siis on kindel, et ma selle ka läbi loen. Üldiselt ei ole tema raamatud mulle pettumust valmistanud. Nii ka see, kuigi mul on päris mitu teemat, mida ma seal ei mõistnud. Ja no vaadake seda kaanepilti. Lihtsalt võrratu. Tegevus toimub Kalkutas, peamiselt 1932.... Continue Reading →
Diana Gabaldon. Leegitsev rist. V osa 2. raamat (Varrak, 2019)
Tõlkinud Krista Suits 592 lk "Võõramaalase" sari on mulle ikka meeldinud. Mulle meeldis ka seda raamatut lugeda, kuigi selle lugemine ei olnud kerge ja võttis päris palju aega. Ei olnud ka kõige huvitavam, aga ikka tahtsin teada, mis tegelastest edasi saab. Mul on kodus olemas ka järgmine osa, eks näis, millal selleni jõuan. Seekordses osas... Continue Reading →