Julie Garwood. Tšempion (Ersen, 2019)

tšempionTõlkinud Ruth Vestel
319 lk.

Mulle meeldib aeg-ajalt lugeda selliseid kergeid Erseni naistekaid. Selleks sobis see raamat hästi, kuigi midagi erilist ta pole. Mitmeski kohas ajas muigama, sest no kohati liiga nunnu ja ülivõrdeis oli asi.

Peyton Lockharti onu teeb talle ja ta õdedele ettepaneku juhatada ookeani ääres asuvat Bishop Cove’i aasta aega. Kui nad suudavad seda aasta aega käigus ja kasumis hoida, siis nad saavad selle endale.

Peytonil pole selle vastu midagi, sest ta on just äsja kaotanud töö toidukriitikuna. Seal tal tekkisid ülemusega teatud teemadel lahkhelid nii, et naine lahkus ummisjalu. Tulemuseks oli see, et ta endine ülemus püüab teda nüüd tappa.

Abi pakub talle Finn MacBain, kes on kunagine ujumise meister ja töötab nüüd FBI-s. Samuti päästis ta lapsepõlves Peytoni elu.

Nagu ikka on sellistes raamatutes pahalane, kes püüab peategelase elu põrguks muuta. Antud juhul siis tappa. Midagi erilist selles raamatus tõesti polnud, aga nii jama ka polnud, et käest oleksin pannud. Siin olid kõik natuke üle võlli seksikad või nunnud. Ja muidugi tärkas armastus kohe esimesest pilgust mitmete paaride vahel.

Mind häiris alguses natuke tõlge. Kasutatud keel tundus natuke nagu arhailine, mitte tänapäevane. Õnneks see läks raamatu edenedes paremaks. Kes soovib kiiret ja kerget lugemist, siis selleks sobib raamat küll.

Advertisements

Linda Howard. Sarah’ laps (Ersen, 2018)

sarah-lapsTõlkinud Ruth Vestel
240 lk.

Õumaigaad, mida ma just lugesin. Ma lootsin vähe paremat lugemiselamust, aga seekord oli suur pettumus. Kes soovib lugeda imalat armastusromaani, kus mees on täielik jobu, siis palun, laske käia.

Tutvustust lugedes tundus, et võiks olla asjalikum. Rome kaotas kaks aastat tagasi avarii käigus oma naise ja kaks last. Ta pole sellest tänini toibunud. Küll aga ei takista see teda ihaldamast naise parimat sõbrannat Sarah’t, kes on teda alati ahvatlenud. Sarah on selle eest meest esimesest silmapilgust armastanud. Nii teebki mees pragmaatilistel põhjustel (et naine oleks kogu aeg käepärast) naisele abieluettepaneku ja Sarah võtab selle vastu ka, lootes, et mees hakkab teda ajapikku vastu armastama.

Mind häiris tohutult, et naist on kujutatud nagu mingi süütu ingli võrdkuju ja meest ehtsa jobuna. Naine on kogu aeg nii malbe ja leplik, ükskõik mida see mees siis teeb või ei tee. Mehe suhtumine ärritas ka. Tahab, et naine annaks talle endast kõik, aga ise ei taha midagi vastu anda. Lisaks mehe tugev omanditunne ja loomulikult lähevad naisel jalad nõrgaks, kohe kui mees teda vaatab. Seda kõike oli siin raamatus lihtsalt liiga palju.

Kuna ma olen korralik, siis pingutasin raamatu ikka lõpuni, aga nüüd sooviksin midagi intelligentsemat lugeda. 😀 Soovitada seda raamatut ei julge.