Joe Cawley. Tenerife pihtimused (Petrone Print, 2016)

Tõlkinud Tanel Veske 343 lk Minu ootused ja see raamat antud ajahetkel ei klappinud üldse. Mulle tavaliselt meeldib reisiraamatuid lugeda, aga praegu kuidagi see ei edenenud. Joe ja Joy töötavad Inglismaal kalaturul, kui neile ühel hetkel tuleb pähe kolida Tenerifele ning hakata seal baari pidama. Mõeldud-tehtud, mis siis, et neil üldse baaripidamise kogemust ei ole.... Continue Reading →

Olavi Antons. Minu Tenerife (Petrone Print, 2019)

327 lk. Selle raamatu juures köitis mind alguses kaanepilt, kassiarmastaja nagu ma olen. Ja kollakat-oranžikat-punakat tooni kassid on mulle juba väikesest peale sümpatiseerinud. Õnneks raamat ise ka pettumust ei valmistanud. Autor räägib mõnusa huumoriga, miks ta üldse Tenerifele läks, kuidas ta seal hakkama saab ja mis elu ta seal elab. Põhiliselt on juttu muidugi oma... Continue Reading →

Mia Kankimäki. Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma (Varrak, 2018)

Tõlkinud Triin Tael 326 lk Ma alustasin selle raamatu lugemist segaste tunnetega. Ma ei ole suur Jaapani fänn, ei ole kuidagi klappima saanud nende kirjandusega. Siinses raamatus on ka teemaks Jaapan, sellepärast need kõhklused ja kahtlused, aga raamat suutis mind meeldivalt üllatada. 38-aastane Mia tunneb huvi ligikaudu tuhat aastat tagasi elanud õuedaami Sei Shōnagoni vastu.... Continue Reading →

Marion Jõepera. Minu Šotimaa (Petrone Print, 2019)

200 lk. Ma ootasin sellest raamatust nii palju. Nii kui nägin, et see on ilmumas, rõõmustasin, et oh jess, raamat ühest huvitavast kohast. Võib-olla ma ootasin natuke liiga palju. Üldkokkuvõttes raamat mulle meeldis, aga midagi jäi siiski puudu. Mulle meeldib jalutada, mõnikord ka pikemaid teekondi. Siin raamatus autor kirjutabki peamiselt oma matkamistest mööda Šotimaa loodust... Continue Reading →

Lauri Räpp. Maailma lõpus on kohvik (Rahva Raamat, 2018)

192 lk Ma ise poleks ilmselt veel niipea selle raamatu peale sattunud, kui kolleeg poleks seda soovitanud. Pean pärast puhkust teda tänama väga hea soovituse eest. Nii mõnus raamat. Tegu on teatud moel reisiraamatuga. Kindlasti ei ole tegu klassikalise reisiraamatuga, kus kirjeldatakse erinevaid kohti, kuhu autor satub. Siin on rõhuasetus just isiklikel kogemustel ja juhtumistel,... Continue Reading →

Mariliis Alev. Minu Fidži (Petrone Print, 2018)

223 lk Ma pole ammu enam jõudnud Minu-sarja lugeda, kuigi seal on nii mõndagi põnevat ilmunud. Mõtlesin, et võtan nüüd ühe kätte. Lugemise väljakutse jaoks oli nagunii vaja. Nüüd mõtlen, et oleks ikka pidanud "Minu Šotimaa" ära ootama, sest "Minu Fidži" oli suht igav. Autor läheb Fidži saartele, ega tal mingit konkreetset sihti silme ees... Continue Reading →

Berit Renser. Minu Indoneesia (Petrone Print, 2017)

240 lk. Ma ei ole juba tükk aega Minu-sarjast midagi lugenud. Oligi viimane aeg võtta käsile üks teos sellest sarjast. Indoneesia on erinevatest saartest koosnev riik, mis on nii mitmekesine, et seda on raske ühte väikesesse raamatukesse mahutada. Mulle tundub, et autoril on õnnestunud meile seda värvikirevust edasi anda. Ta kirjutab Jaavast, Kalimantanist, Balist, Sumatrast... Continue Reading →

Lembe Mõttus. Minu Okeaania (Petrone Print, 2017)

272 lk See oli üks väga omamoodi lugemine. Humoorikas. Kaks naist jätavad oma pered Eestisse ja lähevad ise mõneks ajaks reisile. Sellisesse kaugesse piirkonda nagu on Okeaania. Kõigepealt on muidugi sekeldused Austraalia tollis, kus neid ei taheta läbi lasta, sest neil on kaasas suitsuvorstid. Huvitav, miks ei või suitsuvorsti kaasa võtta? Edasi viib nende teekond... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑