Susan Luitsalu. Minu maailm (Petrone Print, 2020)

223 lk Mingi aeg lugesin läbi kõik, mis Minu-sarjas ilmus, siis vahepeal ei lugenud neid üldse ja nüüd ma valin, mida lugeda ja mida mitte. Millegipärast tekkis tunne, et ma tahan Susan Luitsalu raamatut "Minu maailm" lugeda. Ma isegi ei oska täpselt öelda, mille põhjal see tunne tekkis. Võib-olla tema kunagi loetud kolumnite pärast, võib-olla... Continue Reading →

Marion Jõepera. Minu Šotimaa (Petrone Print, 2019)

200 lk. Ma ootasin sellest raamatust nii palju. Nii kui nägin, et see on ilmumas, rõõmustasin, et oh jess, raamat ühest huvitavast kohast. Võib-olla ma ootasin natuke liiga palju. Üldkokkuvõttes raamat mulle meeldis, aga midagi jäi siiski puudu. Mulle meeldib jalutada, mõnikord ka pikemaid teekondi. Siin raamatus autor kirjutabki peamiselt oma matkamistest mööda Šotimaa loodust... Continue Reading →

Lauri Räpp. Maailma lõpus on kohvik (Rahva Raamat, 2018)

192 lk Ma ise poleks ilmselt veel niipea selle raamatu peale sattunud, kui kolleeg poleks seda soovitanud. Pean pärast puhkust teda tänama väga hea soovituse eest. Nii mõnus raamat. Tegu on teatud moel reisiraamatuga. Kindlasti ei ole tegu klassikalise reisiraamatuga, kus kirjeldatakse erinevaid kohti, kuhu autor satub. Siin on rõhuasetus just isiklikel kogemustel ja juhtumistel,... Continue Reading →

Mariliis Alev. Minu Fidži (Petrone Print, 2018)

223 lk Ma pole ammu enam jõudnud Minu-sarja lugeda, kuigi seal on nii mõndagi põnevat ilmunud. Mõtlesin, et võtan nüüd ühe kätte. Lugemise väljakutse jaoks oli nagunii vaja. Nüüd mõtlen, et oleks ikka pidanud "Minu Šotimaa" ära ootama, sest "Minu Fidži" oli suht igav. Autor läheb Fidži saartele, ega tal mingit konkreetset sihti silme ees... Continue Reading →

Lembe Mõttus. Minu Okeaania (Petrone Print, 2017)

272 lk See oli üks väga omamoodi lugemine. Humoorikas. Kaks naist jätavad oma pered Eestisse ja lähevad ise mõneks ajaks reisile. Sellisesse kaugesse piirkonda nagu on Okeaania. Kõigepealt on muidugi sekeldused Austraalia tollis, kus neid ei taheta läbi lasta, sest neil on kaasas suitsuvorstid. Huvitav, miks ei või suitsuvorsti kaasa võtta? Edasi viib nende teekond... Continue Reading →

Tiit Pruuli. Minu maailm (Petrone Print, 2017)

285 lk. Selle raamatu lugemine võttis mul omajagu aega, aga mitte sellepärast, et ta oleks halb olnud, vaid tegemist on isikliku raamatuga. Nagu teada, siis raamatukogu raamatutel on tähtaeg taga, aga isiklikega saab vabamalt võtta. Viimasel ajal olen hakanud endale rohkem raamatuid ostma. "Minu maailm" on ostetud kinkekaardi eest, mille võitsin Rahva Raamatu suvise mänguga... Continue Reading →

Blog at WordPress.com.

Up ↑