Andrus Kivirähk. Rehepapp (Varrak, 2000)

rehepappRehepappi olen ma korra aastaid tagasi juba lugenud. Nüüd lugesin uuesti, et oma lugemise väljakutset lõpetada ja mälu värskendada. Järgmisel aastal tuleb sellest film, mida tahaks ka näha.

See raamat on ikka huumor kuubis. Esiteks juba tegelased: Imbi ja Ärni (kes käivad kott kaasas, et midagi kotti pista, kui miskit ripakil), mõisategelased, sulane Jaan, Rehepapp, mõisateenija Luise oma perenaise tagant varastatud kleitidega, kubjas, aidamees, toapoiss jne. Lisada siia juurde veel see, mis nad teevad, mõtlevad ja räägivad, siis kokku tuleb paras soust. Pole midagi öelda, Kivirähk ikka oskab kirjutada. Kõik on natuke üle võlli keeratud.

Tegevus toimub ühe kuu jooksul ühes eesti külas ja mõisaajal. Tegevus toimub novembris, pimedal, kõledal ja külmal ajal. Tegelased püüavad oma murede ja eluga toime tulla. Varastades mõisast ja teineteise tagant. Kas siis lähevad ise või saadavad enda eest krati. Lisaks liiguvad pimeduses igasugused tondid, libahundid, haigused, kollid ja vanapagan ise. Mõnda vaevab armuvalu. Nii nagu tavaeluski.Palju on kasutatud rahvausundit.

Ühesõnaga väga naljakas raamat, mis on vürtsitatud musta huumoriga. Kellel huumorisoont pole, nendele vast ei sobi, aga teistele soovitan küll.

Advertisements