Riley Sager. Minu viimane vale (Rahva Raamat, 2020)

Tõlkinud Eve Laur 431 lk Selle raamatu kaunis kujundus tõmbab pilgu endale. Õnneks ei jää ka sisu kujundusele alla. Kui Emma oli 13-aastane tüdruk, siis saatsid vanemad ta Ööbikulaagrisse. See oli selline prestiižne laager, kus käisid rikaste vanemate tütred. Kuna Emma saabub laagrisse hilinemisega ja temaealiste tüdrukute majakesed on täis, siis satub ta endast mõned... Continue Reading →

Ernesto Sábato. Tunnel (Postimees Kirjastus, 2019)

Tõlkinud Asta Põldmäe ja Tiiu Põder 160 lk. "Tunnel" on üks mu isiklikest raamatutest. Neid ma püüan sel aastal rohkem lugeda. Raamat kuulub Postimehe Kirjastuse romaanisarja, mis minu jaoks tundub üsna huvitav sari olevat. Olen nüüd lugenud kahte ning mitu on veel ees ootamas. "Tunnel" räägib ühe mehe ebaõnnestunud armuloost. Juan Pablo Castel on maalikunstnik,... Continue Reading →

Angela Marsons. Julmad mängud (Pegasus, 2018)

Tõlkinud Marge Paal 378 lk See on Kim Stone'i sarja teine raamat. Õnneks on mul mitu selle sarja raamatut veel lugeda, sest ka teine osa oli päris põnev. Seekord uurib Kim Stone mitut juhtumit. Pooleli on uurimine lapsepilastaja üle, kui tema meeskond kutsutakse uurima jõhkrat pussitamist. Selgub, et tapetud on süüdimõistetud vägistaja. Tapja tabatakse küll... Continue Reading →

Mattias Edvardsson. Täiesti tavaline perekond (Eesti Raamat, 2019)

Tõlkinud Kadri Okas 371 lk Jätkan Skandinaavia autoriga. Kui eelmine raamat valmistas kerge pettumuse, siis "Täiesti tavaline perekond" seda ei teinud. Nagu raamatu pealkirigi vihjab, siis on tegemist täiesti tavalise perekonnaga - ema Ulrika, isa Adam ja nende tütar Stella. Nende elu kulgebki üsna tavalist rada, kuni ühel hetkel nende tütar arreteeritakse. Teda kahtlustatakse 32-aastase... Continue Reading →

Karen M. McManus. Üks meist valetab (Eesti Raamat, 2019)

Tõlkinud Birgitta Ojamaa 367 lk. Tegemist on järjekordselt ühe hea noortele suunatud raamatuga, mida võivad lugeda ka teised. Ühel päeval jäetakse pärast tunde viis Bayview High keskkooli õpilast. Bronwyn, kelle eesmärgiks on parimate tulemustega lõpetada, et Yale'i pääseda. Addy, kellel esmapilgul ei tundugi mingit muud eesmärki, kui oma poisi Jake'iga koos olla. Nate on kooli... Continue Reading →

Harriet Tyce. Veriapelsin (Varrak, 2019)

Tõlkinud Maris Sõrmus 270 lk. See oli üks kahtlane raamat. Ühest küljest see ei meeldinud mulle, aga teisest küljest ei saanud lugemist ka pooleli jätta. Tahtsin teada, kuidas see kõik lõppeb. Tundub, et Alisonil on olemas kõik, mis ideaalseks eluks vaja - mees, tütar ja töö advokaadina. Ta on just saanud juhtumi, kus tal tuleb... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑