Erling Kagge. Kõnni. Üks samm korraga (Postimees Kirjastus, 2019)

kõnni-üks-samm-korragaTõlkinud Sigrid Tooming
174 lk.

Aprillis käisin kuulamas Eia Uus’i, kes soovitas uudiskirjandust. Seal ta tutvustas küll sama autori teist raamatut, aga mainis, et peagi on eesti keeles olemas ka raamat “Kõnni. Üks samm korraga”. Autor tundus huvitav inimene ja mulle meeldib jalutada, nii tundus ka see raamat lugemiseks loogiline valik.

Selles raamatus Erlin Kagge arutlebki, miks me kõnnime. Mis vägi see on, mis sunnib meid jalga jala ette panema? Inimene on aegade algusest saadik kõndinud, see oli ainus edasiliikumise viis. Nüüdsel ajal on inimesed mugavaks läinud ja eelistavad transporti. Suurte vahemaade puhul on see muidugi arusaadav. Autor esitab siin ka küsimuse, et kui inimesed vähem käivad, kas nad siis ka taandarenevad.

Kagge kasutab erinevate kirjandusteoste ja filosoofide abi, aga põhiliselt ikkagi enda kogemusti. Ta on ise väga palju matkanud. Näiteks nii erinevatel poolustel kui ka New Yorgi kanalisatsioonis. Ta arutlebki, mis teda ajas nendele retkedele ja mis ta nendest õppis.

Autor on omapärane inimene ja oli huvitav tema mõtteid lugeda. Need olid asjalikud mõtisklused, mis ei pretendeeri lõplikule tõele, aga oma iva nendes on. Ühesõnaga autor soovitab rohkem kõndida. See arendab aju loovust, aitab erinevatele probleemidele lahendusi leida ning annab hea enesetunde. Praegu on just ideaalne aeg minna loodusesse  ja nautida jalutamist. Soovitan lugeda!

Advertisements

Harriet Tyce. Veriapelsin (Varrak, 2019)

veriapelsin_KAANED_145×200_bleed4_tf.inddTõlkinud Maris Sõrmus
270 lk.

See oli üks kahtlane raamat. Ühest küljest see ei meeldinud mulle, aga teisest küljest ei saanud lugemist ka pooleli jätta. Tahtsin teada, kuidas see kõik lõppeb.

Tundub, et Alisonil on olemas kõik, mis ideaalseks eluks vaja – mees, tütar ja töö advokaadina. Ta on just saanud juhtumi, kus tal tuleb kaitsta oma mehe tapnud naist. Aga nagu teada, kõik, mis paistab ideaalne, ei ole seda mitte. Alisonil on alkoholiprobleem, ta kipub liiga palju jooma. Lisaks on tal ka armuke. See kõik peaks tegema temast vastumeelse tegelase ja eks teeb ka. Siiski meeldis tema mulle nendest tegelastest kõige rohkem, sest ta suudab ennast lõpuks siiski kokku võtta.

Autor on suutnud luua sellise raamatu, kus mulle ükski peategelastest ei meeldinud. Ei meeldinud mulle eriti Alison ega ka tema mees Carl, samuti naise armuke Patrick. Alison ei meeldinud mulle sellepärast, et ta oli nii nõrk ja tegi kogu aeg valesid valikuid. Kuigi see viimane, mis ta tegi meeldis mulle küll. Seda on ausalt öeldes veider öelda (kellel raamat loetud, need saavad aru).  Ma ei suutnud aru saada, mida ta leidis oma armukeses. Selline robustne ja ebaviisakas tüüp. Carl oli mulle algusest peale vastumeelne, sellepärast, kuidas ta oma naist vaatas ja temaga rääkis.

Ühesõnaga tegelased ei meeldinud, aga tegevus oli huvitav. See, kuidas Alisoni isikliku elu taustal, oli olulisel kohal ka see mõrvajuhtum, millega ta tegeles. Üks kummaline raamat. Ma ei oska seda soovitada, sest ma ei suuda isegi öelda, kas see mulle meeldis või mitte. Kuna see on autori debüütteos, siis tal on potentsiaali edaspidisteks raamatuteks küll. Kui suudaks natuke positiivsema peategelase luua, kellel oleksid küll nõrkused, aga sellegipoolest lugejatele meeldiks.

Ja veriapelsin saab ka lõpuks oma tähenduse.

Robert B. Cialdini. Mõjustamise psühholoogia (Pegasus, 2014)

mõjustamise-psühholoogiaTõlkinud Silja Truus
319 lk.

Ma enam täpselt ei mäleta, kes soovitas mul seda raamatut lugeda. Igatahes üks õppejõud loengus soovitas, et asjalik raamat. Asjalik on ta küll ning paneb asju paremini mõistma, aga mul oli seda kuidagi raske lugeda. Ei tea, kas lugemishetk polnud õige või segas mind miski muu. Eelnevalt olen seda ka paaril korral püüdnud lugeda, aga siis on pooleli jäänud. Seekord õnnestus ikka lõpuni lugeda.

Meid mõjustatakse ja samas ka me ise mõjustame teisi iga päev. Autor kirjeldab siin kuute mõjustamise printsiipi, mida enamasti kasutatakse: vastastikkus, kohustumine ja järjekindlus, sotsiaalne tõendus, meeldivus, autoriteetsus ja nappus. Kõik need printsiibid on juba väga pikalt ühiskonnas eksisteerinud ja iseenesest neis ei ole midagi halba. Need aitavad meil elus valikuid teha. Küll aga muutub asi siis, kui keegi püüab neid halbadel eesmärkidel ära kasutada.

Cialdini kirjutab kõigepealt, kuidas need printsiibid toimivad, mis nende eesmärk on ja kuidas ennast kaitsta. Raamatus on lisaks teoreetilisele jutule ka palju erinevate inimeste kogemusi. Nende hulgas ka mitmeid autori enda juhtumisi. Lisaks on veel palju illustratiivset materjali ning palju erinevaid katsete kirjeldusi.

Kasulik lugemine oli see küll, kuigi raskelt edenes. Kes meist poleks langenud mingi reklaami ohvriks. Hea on teada, kuidas mõtlevad ja toimivad inimesed ning firmad, kes tahavad meile oma kaupa müüa. Millistele nuppudele nad vajutavad, et me ikka ostaksime nende pakutavat. Samamoodi on võimalik mõjustada avalikku arvamust mingil teemal. Poliitikud kasutavad samuti neid võimalusi väga hästi ära.

Kõige huvitavam oli minu jaoks sotsiaalse tõenduse printsiip. Sellest lugemine haaras tõesti kaasa. Näiteks sain teada raamatust sellise huvitava asja, miks on nii, et terve hulk pealtvaatajaid ei osuta abi abivajajale, kes seda hädasti vajab, vaid lihtsalt kõnnivad mööda. Miks see nii on, saate raamatust teada.

Igal juhul soovitan selle raamatuga tutvuda. Annab palju kasulikku infot, kuidas teha paremaid valikud ja mitte lõksu langeda.

Matthew Walker. Miks me magame: Une ja unenägude vägi (Argo, 2018)

20181127_185551Tõlkinud Triin Olvet
391 lk.

Oi, mul on nii hea meel, et see raamat minu teele sattus. Ma usun, et mu töökaaslastel on juba kõrini, et ma sellest raamatust kogu aeg räägin. Et ma eile lugesin sellest raamatust seda ja toda. Keegi pole mulle muidugi öelnud, et neil on kõrini, aga ma lihtsalt olen vaimustuses sellest. Ma sain siit nii palju teada ja enda peal järele proovida, kas asjad peavad paika. Tundub, et peavad küll.

Millest siis raamat kirjutab? Kõigepealt muidugi sellest, mis asi see uni on ja milleks me seda vajame. Kuidas see, kui hästi või halvasti me magame, mõjutab meie tervist ja mälu. Lisaks veel unenägudest ja miks ei peaks võtma unerohtu. Lõpus on toodud veel abistavad mõtted, kuidas oma und parandada.

Alguses seda raamatut lugema hakates olin päris ära ehmatatud. Ehmatas mind see, et mida vähem inimene magab, seda kehvem on ta mälu ja tõuseb risk erinevatesse haigustesse jääda. Ja noh, minu viimase aja uni on olnud kehvake. Olen tundnud ennast pidevalt väsinuna, juba hommikust alates ja nii õhtuni välja. Nüüd peale selle raamatu lugemist olen püüdnud enda und parandada. Unegraafiku sättimine on natuke raske, sest mul on graafikuga töö, aga peale 7-8 tundi und, on tõesti enesetunne parem. Olen rahulikum ja kõht ei ole kogu aeg tühi, sest nagu raamatust selgub, siis need, kes magavad 6 tundi või vähem, siis neil on suurem näljatunne.

Siit raamatust ma sain nii palju erinevaid asju teada. Näiteks, miks on kasulik sügav uni (NREM-uni) ja REM-uni. Mõlemal on oma funktsioon ning mõlemad on vajalikud. Igatahes soovitan soojalt selle raamatu sisuga tutvuda, see on tõesti kasulik ning andis minule nii palju juurde. Sain palju häid mõtteid, kuidas oma unekvaliteeti parandada.

Eriti soovitan seda lapsevanematele. Autor lahkab põhjalikult, miks on lastele uni nii vahalik. Ja kõigile õppuritele soovitan peale õppimist ennast korralikult välja magada, jääb õpitu paremini meelde. 🙂

Raamat ilmub küll alles detsembris 2018, nii et peate natuke ootama.