Heather Graham. Veatu (Ersen, 2018)

veatuTõlkinud Liis Väljaots
304 lk

See raamat on puhkuse ajal ideaalne lugemine. Siit leiab nii põnevust kui armastust. Mõnus ajaviitelugemine, mis tõenäoliselt küll kaua meeles ei püsi, sest sarnaseid raamatuid on väga palju.

Kieran Finneganil on kolm venda ning nende perekonnale kuuluv pubi. Ühel hetkel saab ta teada, et ta noorem vend ning sõbranna Julia on korraldanud ühe jama. Kieran läheb seda klaarima ning satub kogemata juveeliröövi keskmesse. Kõik läheb seekord küll õnneks. Vargad võetakse kinni ning naine saab päästetud. Päästjaks on FBI agent Craig Frasier.

On ainult üks probleem. FBI ja politsei arvavad, et tegutseb kaks röövlibandet. Esimene on kinni püütud, aga teine endiselt vabaduses. Need on ohtlikud röövlid, kes ei kavatse jätta alles ühtegi tunnistajat. Nad arvavad millegipärast, et Kieran teab nendest midagi ja kavatseb neid takistada. Seega satub Kierani elu ohtu ning Craig püüab teda iga hinna eest kaitsta. Selle käigus löövad loomulikult tunded lõkkele.

Kõik niidid tunduvad juhatavad Finneganide pubisse. Kes siis süüdi on? Seal tunduvad kõik nii head ja sõbralikud inimesed olevat.

Ajaviiteks ideaalne lugemine. Sunnib natuke ikka kaasa ka mõtlema. Raamatus on selline mõnus ja hubane perekonnatunne. See teeb seest soojaks. Hea lugemine!

 

Advertisements

Sandra Brown. Salaoperatsioon (Ersen, 2018)

salaoperatsioonTõlkinud Ülle Jälle
344 lk.

See raamat oli nüüd ehtne puhkuselugemine. Kiire, täis põnevust, armastust ja kirge.

Sündmustik saab alguse ühest kolkabaarist, kus istuvad klaasi taga kaks meest – Shaw Kinnard ja tema paarimees. Baari siseneb Jordie Bennett. Need mehed on kolkas selleks, et Jordie tappa. Billy Panella on maksnud korralikult, et naine kõrvaldataks.

Plaan käivitub natuke teistmoodi kui algselt plaanitud oli ning Kinnard hoopis röövib Jordie. Nimelt soovib Kinnard natuke suuremat summat kui algselt pakuti. Ta tahab kaubelda Panellaga ja ka Jordie venna Joshiga, et raha kätte saada. Need kaks meest on röövinud inimestelt 30 miljonit. Kahekesi koos olles ei saa ta silmi Jordie’lt. Naine pole mehe suhtes ka päris ükskõikne. See on nii tavaline selliste raamatute puhul.

Samal ajal ajab nii Joshi, Panellat kui ka Kinnardit taga FBI. See on tüüpiline Sandra Browni romaan, mis on põnev ning ei puudu ka üllatavad pöörded. Üks neist oli natuke aimatav, aga teist ei osanud ma üldse oodata.

Kes otsib puhkuse ajaks midagi kerget ja põnevat, siis see raamat sobib selleks ideaalselt. Lisaks veel vürtsikad seksikirjeldused ning mõned mõrvad. Kerge ajaviide.

 

Stephen King. Laskur (Pegasus, 2006)

LaskurTõlkinud Mart Kalvet
226 lk.

Puhkus on mul vist pea sassi ajanud, sest ma ei saanud alguses aru, mida raamat endast kujutab. Eks ta vist on praegugi natuke segane. Kõige paremini iseloomustaks seda raamatut sõna unenäoline. Minu unenäod on selle raamatu sarnased. Õhustik sünge ning pinev ja toonid tumedad ning hallid.

Peategelaseks on Roland ehk siis laskur. Laskur jälitab mingil põhjusel meest mustas. Nii palju on aru saada, et see on mingil moel seotud Torniga. Sellel teekonnal kohtub ta mitmete kummaliste tegelastega. Näiteks kõrtsipidaja Alice, kummalised vaimolendid ning loomulikult Jake. Jake on üks noor poiss, kes on oma maailmast teise tõmmatud.

Tegemist on sarja esimese osaga nii, et siin ei selgu suurt mitte midagi. Nagu ütlesin, siis oli raamat kummaline. Mul oli tükk tegu, et aru saada, millise maailmaga tegu on. Kas see on tulevikus või minevikus? Vist oli ikka tulevikumaailm. Kuigi päris kindel ma ei ole.

Alguses oli mul lugedes tõesti mingi möh-moment. Et mis asi see on, aga raamat oli ikkagi kaasahaarav. Lihtsalt sellesse sisseelamine võttis mul natuke aega. Raamatus ongi peamiselt selle teekonna kirjeldus ning kuidas ta selle mehe mustas jälitamiseni jõudis. Huvitav ning omapärane raamat ja oli omajagu põnevust ikka ka. Mulle tohutult meeldis selle raamatu keel. Selline voolav ning jutustav. Ma küll ei oska täpselt öelda, mis žanri alla raamat kuuluda võiks, aga mul on väga hea meel, et selle lugemiseks võtsin.

See oli minu esimene Kingi-raamat, ilmselt ma pean nüüd terve selle sarja “Tume torn” läbi lugema, et saada rohkem aimu sellest maailmast.

Indrek Hargla. Merivälja (Raudhammas, 2017)

merivälja559 lk.

Indrek Hargla raamatud on mulle enamasti ikka meeldinud. Erandiks ei ole ka “Merivälja”. Alguses 30-40 lehekülge olid igavavõitu, nii et uni kippus peale, aga edasi oli juba nii põnev, et ei tahtnud raamatut käest panna. Neelasingi selle paari päevaga läbi.

Nagu pealkirigi juba ütleb, toimub tegevus vaikses ja rahulikus piirkonnas Meriväljal. Ainult, et see rahu ja vaikus on kõik ainult pealispind. Nimelt olevat olnud Meriväljal ühe maja hoovis maa all UFO. Kohalikud räägivad sellest, Nõukogude võim on asja salastanud, aga tõde ei tea asjast mitte keegi. Selles majas elavad nüüd uued inimesed Indrek ja Inga, kes müüvad väidetavalt UFO-lt pärinevat tükki. Nad küsivad selle eest 10 miljonit krooni. Tegevus toimub 1990ndatel ning 10 miljonit on suur raha.

Keegi soovib seda tükki endale, aga ta ei taha selle eest maksta. Nii algavad Meriväljal väljapressimised. Need tunduvad kohati nagu süütud naljad, kuigi inimesed, kellele neid tehakse, on väga häiritud.

Oi, kuidas mulle see raamat meeldis. Kui alguse krambist olin üle saanud, siis oli see lihtsalt nii naljakas, et naersin omaette lugedes. Tegelased on muidu üldjoontes küllaltki tavapärased, kui välja jätta Karin (kes on nõid) ning abielupaar Inga ja Indrek. Kuigi ka teistel oli mingi oma eripära olemas. Nad olid lihtsalt nii omapärased tegelased. Mõlemad pidasid ennast hullult kavalaks inimeseks ja oma teistpoolt natuke ohmuks. Mõlemal olid oma plaanid tehtud, mida nad UFO-tüki eest saadud rahaga teha plaanivad. Ja see keel, milles nad suhtlesid. Tahtsid kangesti võõrsõnu kasutada, aga noh, ega see ei takista, kui päris täpselt õiget sõna ei tea. See tegi nad nii koomiliseks.

Siin raamatus on kuhjaga põnevust. Lisaks terve ports tugevaid karaktereid ning omapärane lugu.

Kuidas lugu lõppeb? Kes see väljapressija ikkagi on ning miks ta seda teeb? Kes on kadunud Viiuldaja ning miks on vaja teada saada, mis temaga juhtus? Miks väljapressija juhib inimesi kadunud Viiludaja saladuseni?

Mulle meeldis, et raamatus oli ka müstiline moment. See andis kogu sellele draamale ühe mõnusa nüansi juurde. Mulle igatahes meeldis ning soovitan teistelegi lugeda. Peale raamatu lugemist tekkis mul soov külastada Merivälja lähedal olevat raba. Ilmselt teen selle plaani peale puhkust ka teoks.

Ainuke, mis mind raamatu puhul natuke häiris, oli selle paksus. Kummaline on kurta, et head asja on liiga palju. 😀 Aga voodis oli seda paha lugeda, sest raamat on paks ning raske. Käsi väsis ära 😀

Valminud on ka samanimeline seriaal, mida ma küll näinud ei ole. Nii et ei oska seda kommenteerida, kui sarnane see raamatuga on.

Robin Perini. Unustatud saladused (Ersen, 2017)

unustatud-saladusedTõlkinud Lii Haugasmägi
341 lk.

Vahelduseks lugesin midagi kergemat, mis osutus päris põnevaks lugemiseks.

Riley Lambert töötab FBI-s profileerijana. Ta on pühendanud ennast vägivaldsete kurjategijate paljastamisele. Ühel hetkel saab Riley telefonikõne Thayne Blackwoodilt. Thayne’i õde Cheyenne on röövitud ja tunnistajaid ei ole. Peale ühe. Ainsaks tunnistajaks on Thayne’i vanaema, kellel on Alzheimeri tõbi.

Riley mõistab, mida Thayne läbi elab, sest 15 aastat tagasi rööviti tema enda õde, keda pole senini leitud. Riley loodab vähemalt Cheyenne’i elusalt leida, aga nad jooksevad ajaga võidu. Juurdluse käigus paljastuvad saladused, mille peale keegi neist ei oleks osanud tulla.

Minu jaoks oli tegemist põneva raamatuga, kus leidus nii kirge kui tagaajamist. Lõpp oli küll natuke uskumatu ning läks liiga imalaks, aga selle elab üle. See oli isegi armas ning mul tulid pisarad silma.

Siin ei ole olulised ainult armastus, tapmine ja tagaajamine vaid ka Alzheimeri tõbi, sest autoril on sellega isiklik seos. Nimelt oli ta tunnistajaks, kuidas tema ema võitles selle haigusega. See annab raamatule palju juurde.

 

Robert Bryndza. Mustjas vesi (Pegasus, 2018)

mustjas-vesiTõlkinud Raili Puskar
368 lk.

“Mustjas vesi” on kolmas raamat Erika Fosteri sarjas. Eelmised kaks osa meeldisid mulle väga ning olid kaasahaaravad. Erinev ei olnud ka kolmas osa. Varuge nende lugemiseks aega, sest neid on tõesti ülimalt raske käest panna.

Seekordses osas on Erika viidud üle Bromley jaoskonda, kus ta töötab narkokurjategijate vahele võtmisega. Politseile on antud vihje, et ühes vanas karjääris on suur kogus uimasteid. Karjääri põhjast leitaksegi narkootikumid, aga samuti leiavad nad mingi kile sisse mässitud paki. Pakki lahti harutades leiavad nad sellest väikese lapse skeleti.

Tehakse kindlaks, et tegemist on Jessica Collinsiga, kes kadus jäljetult 26 aastat tagasi. Erika hakkab seda juhtumit uurima, kuid kadumisest on nii palju aega möödas ning tundub, et kõik niidiotsad lõppevad tupikuga.

Robert Bryndza oskab ikka nii põnevalt kirjutada. Mis siis, et osad asjad on etteaimatavad ning autor annab korralikult ka vihjeid. Seekord oli pööre nii üllatav, et ma ise selle peale poleks tulnudki. Soovitan lugeda kõigil, kes armastavad krimikirjandust ning põnevust. Samuti loodan, et Pegasus tõlgib peagi ära ka järgmised osad.

See sari on minu viimase aja üks põnevamaid lugemisealmusi.

Eelnevad osad:
Tüdruk jääs
Varitseja öös

Katrin Pauts. Hull hobune (Varrak, 2018)

pauts_hullhobune_KAANED_285x206_bleed15_tf.indd231 lk.

Ma rõõmustasin, kui kuulsin, et Katrin Pautsilt on ilmumas järjekordne raamat. Seekord siis Hiiumaa põnevik. Võib öelda, et ma olen saanud juurde ühe lemmikkirjaniku.

Tegevus toimub Hiiumaal ühes väikeses külas. Eelmisest kahest raamatust (“Politseiniku tütar” ja “Tulekandja“) tuttava Eva vend Tom on ostnud Hiiumaale turismitalu, et lappida enda perekonda ja saada eemale teisest naisest. Seal juhtub Evaga õnnetus. Ta kukub hobuse seljast maha ning on peale seda suht vegetatiivses olekus. Tomile on see raske koorem, lisaks veel pinged naisega.

Kui siis peale turismihooaja lõppu ilmub tema tallu üks sakslane, siis ta on rahul, et saab teenida lisaraha. Sakslast huvitab millegipärast üks vana legend Hiiumaa viimasest nõiast. Nimelt olevat too nõid Kaibaldi kõrbes põletatud ning ta karjunud seal oma tapjatele sajatusi. Tom peab sakslase huvi veidraks, aga noh, mis siis. Ta saab ju selle eest raha.

Turismitaluga ei taha asi kuidagi vedama minna. Juhtuvad õnnetused. Lisaks Eva omale, surevad veel kaks külalist tema talus. Lisaks toimub külas üks jõhker mõrv. Kas see on kõik needusest? Või on siiski asja taga inimese käsi. See selgub juba lugedes.

Minu jaoks oli see järjekordne põnev lugemine, kus ma lugesin raamatut poole ööni. Raske oli raamatut käest panna. Pauts on jällegi suutnud luua põneva ja natuke müstilise õhkkonna vanu legende teksti põimides. See on natuke teistsugune krimiromaan, sest otseselt uurijat siin ei ole. Tavalisele talupidajale kuidagi kukub kaela see juhtum ning asjad lähevad tema jaoks lihtsalt. Autor mind päris ära petta ei suutnud, aga huvitav oli sellegipoolest. Sarjale lubatakse ka järge, nii et jään põnevusega uut osa ootama.

Mind ajas millegipärast muigama Tomi ja tema poja omavaheline suhtlemine. Nad on nii erinevad ja see tekst oli koomiline.

Soovitan lugeda!