Carolyne Larrington. Põhjala müüdid (Tänapäev, 2019)

põhjala-müüdidTõlkinud Martin Kirotar
208 lk

Viimasel ajal olen huvitunud Põhjala mütoloogiast. Nii sai ka see raamat soetatud isiklikku raamaturiiulisse ja kohe ka läbi  loetud.

Siin raamatus on juttu jumalatest ja jumalannadest, kangelastest, hiidudest, lohedest ja muudest kummalistest olevustest. See on ülevaatlik raamat sellest, kuidas Põhajala müütides on edasi antud maailma loomist, erinevaid jumalaid / jumalannasid ning nende tegemisi, samuti ka maailma lõppu ja taassündi.

Müüdid ise on mulle tuttavad, aga oli huvitav lugeda, kust oletatavasti on jumalad pärit ja nendest allikatest, mille kaudu see info meieni on jõudnud – erinevad saagad ja muidugi “Noorem Edda”. Kuidas erinevad kangelaslood on näiteks erinevas paigus üsna sarnased.

Neid müüte ja kangelaslugusid lugedes selgub, et need on päris julmad ja verejanulised. Pidevalt toimusid mingid kättemaksud ja verevalamised. Raamatu autor püüab neisse lugudesse süüvida ja neid mõista. Raamat on varustatud hulgaliselt illustratsioonidega. Minul oli seda huvitav lugeda ja sain nii mitmegi teose pealkirja, mida edaspidi lugeda. Põhjala müütidest on ainest saanud nii mõnedki kirjanikud ja isegi üks meie oma autoritest on Völsungite saagast saanud inspiratsiooni.

Advertisements

Villy Sørensen. Ragnarok (Perioodika, 1998)

RagnarokTõlkinud Anu Saluäär
104 lk.

Alates sellest ajast, kui lugesin Gaimani raamatut “Põhjala müüdid” olen olnud Skandinaavia mütoloogia fänn. Nii, et püüan lugeda kõike, mis sellel teemal on. Ma palju pole jõudnud, aga siin nüüd ongi järjekordne raamat antud teemal.

Kes on lugenud Gaimani raamatut, siis siinne on praktiliselt sama. Samad tegelased, samad jutud, ainult et Gaiman on minu meelest natuke meelelahutuslikum. Sørenseni raamatus keskendutakse rohkematele tegelastele kui Gaimani omas ning see tundub natuke nagu realistlikum. Ma ei oskagi täpselt öelda miks. Võib-olla keelekasutus.

Igatahes mulle see raamat meeldis, mis siis, et näitas ühte mu lemmiktegelast suht lollina, aga selle eest oli ta väga tugev. Ega ei saagi elus kõike häid asju, isegi jumalad mitte. 😀

Ma lugesin sellest raamatust 1-2 jutukest päevas, et raamatut kauem jätkuks. Nii hea oli neid lugeda. Millegipärast need tegelased köidavad mind. Nad on oma iseloomult nagu inimesedki – rumalad, tugevad, ahned, võimujanused, armastavad, naljakad. Võib-olla sellepärast need lood köidavadki, et nad ei ole inimestest nii erinevad ega peajagu üle. Nad ei ole ka surematud, neid on võimalik tappa.

Soovitan lugeda, keda huvitab põhjamaade mütoloogia

Neil Gaiman. Põhjala müüdid (Varrak, 2018)

Pohjala_myydid_kaas.inddTõlkinud Allan Eichenbaum
255 lk.

Neil Gaimani raamatust “Põhjala müüdid” kirjutan seekord ka Tallinna Keskraamatukogu lugemisblogis Lugemiselamused.

Ma tunnistan, et ma ei teadnud Põhjala müütidest suurt midagi. Muidugi olen kuulnud nimesid Thor ja Odin, aga see on ka kõik. Ei ole senini nende vastu ka huvi tundnud. Raamatu võtsin kätte ainult autori pärast, sest Neil Gaiman on suurepärane kirjanik ja üks mu lemmikutest. Ausalt, ma ei pidanud seda valikut kahetsema.

Raamat algab nii nagu müüdid ikka – maailma loomisega. Kuidas alguses olid ainult tuli ja udu ning kuidas sellest sai maailm ja maailma esimesed inimesed ja jumaladki. Need jumalad olid võimsad, riuklikud, aga samas ka natuke naljakad ja mõnikord rumalad. Siin on kolm põhilist tegelast: kõigeisa Odin, tema poeg Thor ja Odini verevend ning Thori sõber Loki.

Odin on tark, teab saladusi ning tunneb maagiat. Miski ei saa tema eest varjatuks jääda.

Thor on piksejumal. Ta on tohutu suur ja tugev, aga mitte kõige teravam pliiats karbis.

Loki on väga kena välimusega. Ta on usutav ning veenev, aga kahjuks ka kõige salakavalam. Kui mingi jama on, siis Thor teab, keda kõigepealt süüdistada. Neid jamasid siin raamatus ikka juhtub. Mõni hullem kui teine. Ja on ka jumalate lõpp – Ragnarök. Sellel lõpul on ilus mõte. Mitte miski ei hävi lõplikult ning hävingust saab uus algus.

Raamat oli mõne tunni lugemine. Põnev, kaasahaarav ning naljakas. Autor on nendest müütidest kokku kirjutanud suurepärase loo, olenemata sellest, et nendest nii vähe alles on jäänud. Meieni on jõudnud vaid mõned müüdid rahvalugude kujul ümberjutustatuna luule või proosa vormis. Seda soovitab Gaiman ka meil teha. Lugeda neid, teha need enda omaks ja siis teistele edasi jutustada. Ilusat lugemist!