Victoria Aveyard. Klaasmõõk (Pikoprint, 2016)

klaasmookMul on suur kergendus, et ma selle raamatu lõpuks läbi sain. Alustasin seda raamatut suurte ootustega, sest esimene osa (“Punane kuninganna“, 2015) mulle tohutult meeldis. Teine osa valmistas kahjuks pettumuse.

Teises osas jätkub Mare Barrow teekond väljamõeldud maailmas. Inimesed on jagatud punasteks ja hõbedasteks. Punased on lihtrahvas ja hõbedased on erinevate võimetega valitsev klass. Mare kuulub lihtrahva klassi. Tema veri on punane, aga samas on tal hõbedase võime. Ta suudab tekitada ja valitseda välku.

Teises osas saab alguse Mare ja tema sõprade põgenemine prints Maveni eest, kes ta reetis. Ta asub päästma teisi endasuguseid Maveni eest. Samuti plaanib nende rühmitus Ergav Kaardivägi ülestõusu. Ega selles raamatus suurt muud juhtugi ja see ongi pettumus.

Peategelane kogu aeg ainult heietas, et kas ta teeb õigesti ja kas peaks tegema just nii või valima teise tee. Okei, vahepeal päästeti mõni uusvereline ka. Ta hakkas mulle juba alguses närvidele käima. Kõigepealt sellega, et ta pidas ennast teistest paremaks ja ta pole tavaline. Järgmises lõigus juba haletses ennast, et ta pole midagi väärt ja tema elu on teistest keerulisem. Pidevad sellised sisemonoloogid hakkasid vastu. Samuti see, kuidas ta kohtles oma sõpru. Kedagi ei usaldanud ja raamatu lõpu poole pidas ta ennast jälle nendest paremaks.

Ma pingutasin selle raamatuga lõpuni, sest ma tahaks siiski ka kolmandat osa (kui see ükskord eesti keeles ilmub) lugeda ja teada, mis tegelastest saab. Tegemist on noorteraamatutega ja võib-olla noortele sobib see kõhklev ja kahtlev stiil. Minule antud hetkel ei sobinud.

Advertisements

Sarah J. Maas “Klaastroon” (Pikoprint, 2016)

klaastroonTegemist on sarja esimese osaga. Goodreads.com andmetel on hetkel ilmunud sellest sarjast viis osa ning autor kirjutab kuuendat. Tahan lugeda selle sarja teisi osi ka ning nagu kuulda, siis teine osa peaks ilmuma eesti keeles üsna varsti.

Celaena Sardothien on 18-aastane palgamõrvar, kes on istunud aasta Endovieri soolakaevanduses sunnitööl. Ta kannab seal eluaegset karistust. Ühel päeval tulevad tema juurde kuningliku kaardiväe kapten Chaol Westfall ja prints Dorian. Neil on Celaenale ettepanek.

Nad pakuvad talle vabadust, kui ta nõustub osalema turniiril. Turniiri võitja peab hakkama kuninga kangelaseks. Celaena vihkab kuningat selle eest, mida too on tema rahvale ja teistelegi kurja teinud.

Tegemist oli põneva raamatuga, mida ei tahtnud käest panna. Sündmustik arenes kiirelt ja mõnikord ootamatult. Loole lisasid vürtsi maagia ja deemonid, samuti mitmed intriigid ja mitme kaasvõistleja ootamatud ning kohutavad mõrvad. Peategelane oli ka huvitav. Olen kuulnud/lugenud arvamust, et peategelane on ülbe ja ei ole sümpaatne. Ma päris nii ei ütleks. Ülbe ja natuke ennasttäis oli ta küll, aga see sobiski talle. Võib-olla mõne koha peal oli natuke üle pakutud, aga see ei häirinud. Mind häiris hoopis see, et ta hakkas printsiga liini ajama. Mulle oleks meeldinud, kui ta oleks seda kaardiväe kapteniga teinud. Soovitan lugeda!