Kiera Cass. Kroon (Pikoprint, 2016)

kroonTõlkinud Karin Kull
266 lk.

“Kroon” on viies ja viimane osa Kiera Cassi sarjast “Valik”. Mul on hea meel, et see nüüd lõpuks läbi on. Seda viimast osa oli natuke piin lugeda, aga pooleli ka ei tahtnud jätta. Et noh viimane osa ikkagi. Sarja eelmised osad olid palju kaasakiskuvamad.

Alguses mul lugemine üldse ei edenenud. Ei tõmmanud kaasa. Peategelane on minu meelest endiselt edev ja enesekeskne tegelane, kes küll püüab olla mõistev jne, aga minu jaoks ta ei olnud usutav. Nii lugesingi mõne lehekülje ja panin raamatu käest ning leidsin endale muud tegevust. Mõnikord võtsin ka teise raamatu kätte. Täna jõudsin lõpuks sinnamaani, kus vaatasin, et mul on võimalik see läbi jõuda ja nii võtsingi ennast kokku.

Raamatu lõpuosa oli küll märksa parem ja huvitavam, aga samas selline klišee.

Eadlyn jätkab oma Valikuga. Samal ajal peab ta reaalselt üle võtma riigi juhtimise. Ja see tema käitumine ei tundunud ka loogiline. Ta oli pidevalt sahmerdav ja segaduses. Kõige rohkem mind häiriski selle raamatu puhul tema pidev hädaldamine, kui raske tal ikka on ja teised ei mõista teda üldse.

Sarja viimane osa on minu meelest ka nõrgim. Eelmiseid oli palju huvitavam lugeda, kuigi ka nendes ei olnud tegelased just sellised, kellele hingega kaasa elada. Tegemist on noortekaga, nii et teismelistele tüdrukutele ilmselt sobiv lugemine.

Eelnevad osad:
“Väljavalitu”
“Eliit”
“Printsess”
Kuningatütar

Advertisements

Sarah J. Maas. Kesköö kroon (Pikoprint, 2016)

keskoo-kroonLugesin vahelduseks midagi väga põnevat. Tegemist on Klaastrooni teise osaga. Tahaksin juba kangesti lugeda järgmiseid osi, aga neid pole kahjuks veel eesti keelde tõlgitud. Kirjastus andis oma FB lehel lootust, et ehk suvel ilmub kolmas osa.

Celaena seiklused jätkuvad. Ta on võitnud turniiri ja saanud kuninglikuks palgamõrvariks. Tema tööks on tappa inimesi, keda kuningas soovib surnuna näha, aga ka siin suudab Celaena kuninga üle kavaldada.

Raamatu esimene pool kulgeb pigem aeglases ja rahulikumas rütmis. Tegelased teevad oma toimetusi ja püüavad eluga hakkama saada. Celaenal on kolm sõpra ja kaitsjat – kaardiväe kapten Chaol, prints Dorian ja printsess Nehemia. Celaena on vaikselt ja ootamatult armunud ning sellega seoses tekib väike armukolmnurk. Üks noormeestest on pettunud ja natuke kibestunud, kuigi ta püüab sellest üle olla.

Siis juhtub midagi kohutavat ning Celaena maailm lüüakse jälle kildudeks, aga tal ei lasta rahulikult leinata, vaid ta peab ennast kokku võtma, et avastada kust kohast tuleb kuninga vägi. Lõpuks, uidates lossi alustes salakäikudes ja katakombides, saab ta mõistatusele jälile ning enda kohta teada midagi uut.

Nagu ma kirjutasin, siis raamatu esimene pool on rahulikum ja ei haaranud nii kaasa. Selle eest teine pool oli nii huvitav, et ei saanud raamatut käest pandud ning lugesin poole ööni. Raamat sobib noortele ja täiskasvanutele, kes armastavad põnevust, maagiat ja fantaasiat. Mina jään põnevusega ootama kolmandat osa. 🙂

Victoria Aveyard. Klaasmõõk (Pikoprint, 2016)

klaasmookMul on suur kergendus, et ma selle raamatu lõpuks läbi sain. Alustasin seda raamatut suurte ootustega, sest esimene osa (“Punane kuninganna“, 2015) mulle tohutult meeldis. Teine osa valmistas kahjuks pettumuse.

Teises osas jätkub Mare Barrow teekond väljamõeldud maailmas. Inimesed on jagatud punasteks ja hõbedasteks. Punased on lihtrahvas ja hõbedased on erinevate võimetega valitsev klass. Mare kuulub lihtrahva klassi. Tema veri on punane, aga samas on tal hõbedase võime. Ta suudab tekitada ja valitseda välku.

Teises osas saab alguse Mare ja tema sõprade põgenemine prints Maveni eest, kes ta reetis. Ta asub päästma teisi endasuguseid Maveni eest. Samuti plaanib nende rühmitus Ergav Kaardivägi ülestõusu. Ega selles raamatus suurt muud juhtugi ja see ongi pettumus.

Peategelane kogu aeg ainult heietas, et kas ta teeb õigesti ja kas peaks tegema just nii või valima teise tee. Okei, vahepeal päästeti mõni uusvereline ka. Ta hakkas mulle juba alguses närvidele käima. Kõigepealt sellega, et ta pidas ennast teistest paremaks ja ta pole tavaline. Järgmises lõigus juba haletses ennast, et ta pole midagi väärt ja tema elu on teistest keerulisem. Pidevad sellised sisemonoloogid hakkasid vastu. Samuti see, kuidas ta kohtles oma sõpru. Kedagi ei usaldanud ja raamatu lõpu poole pidas ta ennast jälle nendest paremaks.

Ma pingutasin selle raamatuga lõpuni, sest ma tahaks siiski ka kolmandat osa (kui see ükskord eesti keeles ilmub) lugeda ja teada, mis tegelastest saab. Tegemist on noorteraamatutega ja võib-olla noortele sobib see kõhklev ja kahtlev stiil. Minule antud hetkel ei sobinud.

Sarah J. Maas “Klaastroon” (Pikoprint, 2016)

klaastroonTegemist on sarja esimese osaga. Goodreads.com andmetel on hetkel ilmunud sellest sarjast viis osa ning autor kirjutab kuuendat. Tahan lugeda selle sarja teisi osi ka ning nagu kuulda, siis teine osa peaks ilmuma eesti keeles üsna varsti.

Celaena Sardothien on 18-aastane palgamõrvar, kes on istunud aasta Endovieri soolakaevanduses sunnitööl. Ta kannab seal eluaegset karistust. Ühel päeval tulevad tema juurde kuningliku kaardiväe kapten Chaol Westfall ja prints Dorian. Neil on Celaenale ettepanek.

Nad pakuvad talle vabadust, kui ta nõustub osalema turniiril. Turniiri võitja peab hakkama kuninga kangelaseks. Celaena vihkab kuningat selle eest, mida too on tema rahvale ja teistelegi kurja teinud.

Tegemist oli põneva raamatuga, mida ei tahtnud käest panna. Sündmustik arenes kiirelt ja mõnikord ootamatult. Loole lisasid vürtsi maagia ja deemonid, samuti mitmed intriigid ja mitme kaasvõistleja ootamatud ning kohutavad mõrvad. Peategelane oli ka huvitav. Olen kuulnud/lugenud arvamust, et peategelane on ülbe ja ei ole sümpaatne. Ma päris nii ei ütleks. Ülbe ja natuke ennasttäis oli ta küll, aga see sobiski talle. Võib-olla mõne koha peal oli natuke üle pakutud, aga see ei häirinud. Mind häiris hoopis see, et ta hakkas printsiga liini ajama. Mulle oleks meeldinud, kui ta oleks seda kaardiväe kapteniga teinud. Soovitan lugeda!