Fotod: Remo Savisaar, Valeri Štšerbatõh, Tiit Maran, Tarmo Mikussaar, Janek Ann, Aimar Säärits, Lennart Lennuk 221 lk Fred Jüssi raamat „Rebasetund” ilmus esmakordselt 1977. aastal ja mustvalgena. Raamat ilmus uuesti 1981. aastal, aga ka siis olid fotod mustvalged. Enamik neist pärines siiski Eesti metsadest, aga mitmed olid võetud ka välismaistelt fotograafidelt. Käesoleva väljaande fotod on... Continue Reading →
Katrin Seppa. Meie kodulinnud (Petrone Print, 2021)
176 lk Lugesin hiljuti "Meie taluelu" ja see oli mõnusalt kirjutatud. Seega tekkis huvi ka raamatu "Meie kodulinnud" vastu ja ei kahetse, et seda lugesin. Raamatu autor on viisteist aastat kasvatanud kanu, hanesid, parte, vutte, kalkuneid ja pärlkanu. Ta teab, millest kirjutab. Raamatus olevad lood ongi tema kogemuse põhjal kirja pandud. Samuti on autor kirjutanud... Continue Reading →
Epp Petrone, Väike Myy. Meie taluelu (Petrone Print, 2021)
304 lk Mind huvitas see raamat kohe, kui nägin, et selline on ilmumas. Ilmselt sellepärast, kuna olen ise talus üles kasvanud ja talutöid teinud. Tuleb tunnistada, et talutööd ei ole just mu lemmikajaveetmise viis. Ainult marjade ja muude asjade korjamine meeldib. Hädapärast võin ka rohida, aga heinategu vihkasin lapsena ja seda ei taha tänasel päeval... Continue Reading →
P. Z. Reizin. Õ.N.N. (Petrone Print, 2018)
Tõlkinud Kadri Pettai 411 lk Selle raamatu suhtes olid mul alguses eelarvamused. Ma isegi ei tea, miks ning natuke pelgasin lugemist. Õnneks oli raamat ootamatult hea. Aitäh Petrone Prindile raamatu eest. Jen on 30. eluaastate keskel olev naine, kelle mees on just maha jätnud. Ta on kurb, sest ei taibanud, et midagi on valesti ning... Continue Reading →
Triin Lellep. Minu Pariis (Petrone Print, 2020)
224 lk Ma ei plaaninud seda raamatut üldse lugeda. Mind ei ole Pariis ega Prantsusmaa kunagi eriti kütkestanud ja meediast on jäänud autorist silma-kõrva negatiivne kuvand. Kuidagi leidis see raamat ikka minu juurde tee. Aitäh Petrone Prindile! No mis ma oskan öelda. Raamat oli kirjutatud hästi. Sain teada erinevaid asju nii autori elust kui ka... Continue Reading →
Justin Petrone. Minu Viljandi (Petrone Print, 2020)
Tõlkinud Raivo Hool296 lk Aitäh Petrone Prindile selle suurepärase raamatu eest! Kui nägin, et on ilmumas “Minu Viljandi”, siis teadsin kohe, et tahan seda lugeda. Esiteks mulle meeldib Petrone kirjutamisstiil ja teiseks käisin ma Viljandis koolis neli aastat. Elasin seega mõned aastad Viljandis ja ikka ju huvitab, mida teine inimene arvab kohast, millega oled seotud.... Continue Reading →
Wendy Walker. Kui Emma kadus (Petrone Print, 2020)
Tõlkinud Aet Karolin 272 lk Aitäh Petrone Prindile selle raamatu eest! Ma ikka vaatan neid raamatuid, mis ilmumas on ja millalgi jäi ka see raamat mulle silma. Tutvustus tundus huvitav ja no kaanepilt on ka ilus. Mis on tõsi ja mis on vale? Ühel õhtul kaovad jäljetult kaks õde, 15-aastane Cass ja 17-aastane Emma. Keegi... Continue Reading →
Katrin Pauts. Minu Praha (Petrone Print, 2020)
216 lk Mul on vist kõik Pautsi raamatud loetud. No ei saanud jätta ka seda lugemata. Eriti kuna Praha tundub nii kutsuv. Siin on Prahat käsitletud veidi teistmoodi - läbi kirjanduse ja kirjandustegelaste. Katrin Pauts läheb Prahasse loomeresidentuuri. Talle lubatakse elukohta Kafka majas, kuhu ta lõpuks ikkagi ei saa. Tema rahulik Praha-elu pööratakse pahupidi, kui... Continue Reading →
Jim Ashilevi. Armastuskirju teatrile (Petrone Print, 2016)
255 lk See raamat on ka mu riiulil kaua oma aega oodanud. Aga jõudis ära oodata. Ma ei ole Jim Ashilevi raamatuid enne lugenud. See on nii öelda esimene pääsuke, aga ma kindlasti mingi aeg tutvun veel tema loominguga. Raamatus "Armastuskirju teatrile" kirjutab autor loomulikult teatrist. Need on natukene kummalised kirjad, sest tundub, et autor... Continue Reading →
Raul Oreškin. Minu Peipsiveer (Petrone Print, 2020)
304 lk "Minu Peipsiveer" pakkus mulle kohe huvi, kui nägin kirjastuse kodulehelt, et selline raamat ilmumas on. Mul ei ole selle kohaga just eriti sidemeid ja seepärast tundub ta nii eksootiline ja no raamatu kaanepilt on üks kaunimaid, mida ma näinud olen. Unenäoline - just nagu raamat isegi. Ma olen raamatukogus peos hoidnud tema ühte... Continue Reading →