Linda Howard. Mackenzie mäng (Ersen, 2020)

Tõlkinud Reelika Haapanen 264 lk See on jällegi selline raamat, kus on palju kirge ning seksi. Kellele need ei sobi, siis tasub eemale hoida, aga kes just sellist mõnusat ajaviidet soovivad, siis see raamat on just neile. Chance Mackenzie plaanib vahele võtta terrorist Crispin Haueri. Selleks on ta otsustanud kasutada söödana tema tütart Sunny Millerit.... Continue Reading →

Tara Westover. Haritud (Sinisukk, 2020)

Tõlkinud Karin Suursalu 423 lk See oli emotsionaalne raamat. Ma aimasin, et see võib olla hea lugemine ja nüüd veendusin, et oligi. Tara sündis ja kasvas üles Idahos mormoonide perekonnas. Tema isa on tõsiusklik mormoon ja lisaks sellele ka maailmalõpukuulutaja. Minu arvates tegi selline kombinatsioon temast rumala ja ohtliku inimese. Ta ei salli meditsiini ja... Continue Reading →

Alo Särg. Baltisaksa aadel Eesti- ja Liivimaal (Argo, 2018)

253 lk "Baltisaksa aadel Eesti- ja Liivimaal" on faktitihe ülevaade antud teemast ning selle lugemine ei olnud just kõige kergem. Selle eest sai aadlikest ning nende mõisatest ning eluolust ülevaate. Siin raamatus saab ülevaate Eesti- ja Liivimaa aadelkonna mõisatest, elukorraldusest ja tavadest. Raamatu esimene pool keskendub mõisate tüüpidele ning nende arhitektuurile. Autor annab ülevaate aadlike... Continue Reading →

Susan Mallery. California tüdrukud (Ersen, 2019)

Tõlkinud Raili Puskar 374 lk Mallery raamatuid ma olen päris palju lugenud. Tavaliselt on need sellised mõnusad naistekad, mida ajaviiteks lugeda. "California tüdrukud" on ka naistekas, mille lugemine edeneb kiirelt, aga mis mulle seekord hinge ei läinud. Raamat jutustab kolmest õest, kes kõik ühel ja samal nädalavahetusel maha jäetakse. Finolal, kes töötab televisioonis, on enda... Continue Reading →

Andrei Hvostov. Kirjad Maarale (Petrone Print, 2019)

269 lk. Ma olen selle sarja raamatuid varemgi lugenud ja üldiselt on nad päris head lugemised. Erandiks ei ole ka Hvostovi "Kirjad Maarale". Mulle sobis tema stiil, kuigi ma jään temaga mõnes asjas eriarvamusele, millest ta siin kirjutab. See on mul üldse esimene Hvostovi raamat, mida lugenud olen. Järjekorras ootab "Sillamäe passioon", aga ilmselt võtan... Continue Reading →

Rafel Nadal. Palmisanode needus (Eesti Raamat, 2018)

Tõlkinud Maria Kall 336 lk. Selle raamatu lugemine ei saanud mul alguses vedama ja pärast ei saanud enam pidama. Autori stiil on natuke omapärane. Selline unelev. Minu jaoks tekitas see väikese ebakõla, sest raamatu peamised sündmused on sõjast. Raamatu alguses on juttu sellest, miks arvatakse, et Palmisanode mehed on neetud. Nimelt hukkus Esimese maailmasõja ajal... Continue Reading →

Kelly Rimmer. Enne kui sul minna lasen (Ersen, 2018)

Tõlkinud Leelo Kaskmann 336 lk. Lootsin vahelduseks lugeda kerget naistekat, aga läksin raamatu valikuga natuke alt. Raamat on küll naistele, aga ei olnud minu jaoks kerge ajaviitekirjandus. Autor kirjutab tõsistel teemadel. Lexie elab rahulikku elu koos oma kihlatu Sam'iga. Nad mõlemad on arstid. Ühel öösel saab Lexie aga telefonikõne oma õelt Annie'lt. Annie on hädas.... Continue Reading →

Sõsara sõrmeluud (Hunt, 2018)

Koostanud Merili Metsavahi Illustreerinud Britt Samoson 230 lk. Kui see raamat raamatukokku saabus, siis hoidsin seda käes ja mõtlesin, et see võib päris hea olla. Tookord ma teda ei võtnud, aga peale seda, kui olin kuulnud positiivset vastukaja, siis lisasin ennast järjekorda sellele. Ja ma ei kahetse, et seda raamatut lugesin. Siin kogumikus on eesti... Continue Reading →

Diane Chamberlain. Vaikuse vangis (Ersen, 2018)

Tõlkinud Leelo Kaskmann 328 lk. Nii hea mõnus ja lihtne lugemine vahelduseks. Puhkamise ajaks ideaalne. Laseb ka ajul puhata. Autori kaks eelnevat eesti keelde tõlgitud raamatut on mulle ka meeldinud, nii et suhteliselt kindla peale minek oli see. Laura Brandoni abikaasa laseb ennast maha, olles samal ajal pisikese tütrega kahekesi kodus. Kui Laura koju jõuab,... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑