Gennadi Muravin. Ebatsensuursed juhtumid: sekeldused Eesti raamatutega Nõukogude ajal (Tammerraamat, 2016)

Tõlkinud Toomas Huik 371 lk See raamat oli mulle juba enne silma jäänud, aga nüüd saabus aeg tema lugemiseks. Autor on oma päritolult venelane, kes ühel hetkel hakkas tegelema eesti kirjanduse tõlkimisega vene keelde. Siin raamatus ta kirjeldab kummalisi seiku, mis takistasid ladusat raamatute välja andmist. Pikemalt peatub autor viie teose tõlkimise ja avaldamisega seotud... Continue Reading →

Nora Ikstena. Emapiim (Kirjastus Hunt, 2018)

Tõlkinud Ilze Talberga ja Margus Konnula 224 lk. Ma olen seda raamatut tahtnud juba selle ilmumisest saadik lugeda. Lõpuks jõudis nüüd see õige hetk kätte. Romaan on suures osas autori enda elu põhjal kirjutatud. Raamatus kulgeb tegevus kahe tegelase silmade läbi. On üks noor tüdruk, kes on sündinud 1969. aastal, on veel tema ema, kes... Continue Reading →

Andrei Hvostov. Kirjad Maarale (Petrone Print, 2019)

269 lk. Ma olen selle sarja raamatuid varemgi lugenud ja üldiselt on nad päris head lugemised. Erandiks ei ole ka Hvostovi "Kirjad Maarale". Mulle sobis tema stiil, kuigi ma jään temaga mõnes asjas eriarvamusele, millest ta siin kirjutab. See on mul üldse esimene Hvostovi raamat, mida lugenud olen. Järjekorras ootab "Sillamäe passioon", aga ilmselt võtan... Continue Reading →

Linda Järve. Nooruse lugu (Petrone Print, 2017)

232 lk. "Nooruse lugu" räägib ajakirja Noorus eluloo. Ajakirja tegevusaastad on laias laastus 1946-1997. Ma ei oskagi öelda, millega see raamat mu tähelepanu köitis, et selle pihku haarasin. Ma ei mäleta, et ma ise oleksin Noorust lugenud. Küll aga mäletan, et lugesin Põhjanaela ja Meie Meelt. Nende uut numbrit ootasin põnevusega. Linda Järve on ise... Continue Reading →

Jaak Urmet. Linn linnas: minu raamat Lasnamäest. Aastad 1980 – 2001 (J&U, 2017)

365 lk Seekord on minu raamatututvustus ilmunud ka Tallinna Keskraamatukogu blogis Lugemiselamused. Nagu pealkirigi juba reedab, on tegemist raamatuga Lasnamäest. Aga mitte ainult. Päris põhjalikult on edasi antud ka autori enda kujunemislugu kirjanikuks. Jaak Urmet on ise pikalt Lasnamäel elanud, sealt ilmselt pärineb ka raamatu idee. Raske oli minul seda lugeda, sest tekst on äärmiselt... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑