Mary McNear. Butternuti järve ääres (Ersen, 2018)

butternuti-järve-ääresTõlkinud Krista Liidaru
311 lk.

Romaani kaanepilt on lihtsalt nii kutsuv, et juba sellepärast pidin seda lugema. Õnneks ei valmistanud ka sisu pettumust.

Allie Beckett naaseb peale 10-aastast eemalolekut Butternuti järve äärde, kus ta vanasti veetis suvesid. Allie abikaasa on paar aastat tagasi surma saanud ning naine kasvatab üksi 5-aastast poega. Allie soovib oma elu uuesti üles ehitada ning arvab, et see koht oleks just ideaalne, kuigi Butternuti jõudes lööb tema enesekindlus kõikuma. Kas ta tegi ikka õigesti või kiirustas liialt?

Õige pea on ta koos pojaga ennast väikeses majas kenasti sisse seadnud ning nad on leidnud linnakeses sõpru. Ainus, mis teda häirib, on naaber. Walker Ford tundub talle alguses enesekeskne ning ennast täis. Lisaks tekitab mees temas tundeid, mida ta ei taha tunda. Allie tunneb nagu reedaks ta uuesti armudes oma mehe. Ka Walker ei ole naise vastu ükskõikne.

Tegemist on kvaliteetse armastusromaaniga, kus rohkem tähelepanu on pööratud suhetele ning tunnetele, kui seksile. Olulisteks teemadeks on siin lein, sõprus, usaldus, armastus. Mulle meeldis. Üks tõesti hea naistekas, mis pani kaasa elama. Oli inimlik ning südamlik. Suuri sündmusi siin küll ei juhtu, aga huvitav oli ikkagi. Kes soovivad puhkuse ajaks natuke kvaliteetsemat armastusromaani, siis soovitan seda lugeda.

 

Advertisements

Linda Howard. Sarah’ laps (Ersen, 2018)

sarah-lapsTõlkinud Ruth Vestel
240 lk.

Õumaigaad, mida ma just lugesin. Ma lootsin vähe paremat lugemiselamust, aga seekord oli suur pettumus. Kes soovib lugeda imalat armastusromaani, kus mees on täielik jobu, siis palun, laske käia.

Tutvustust lugedes tundus, et võiks olla asjalikum. Rome kaotas kaks aastat tagasi avarii käigus oma naise ja kaks last. Ta pole sellest tänini toibunud. Küll aga ei takista see teda ihaldamast naise parimat sõbrannat Sarah’t, kes on teda alati ahvatlenud. Sarah on selle eest meest esimesest silmapilgust armastanud. Nii teebki mees pragmaatilistel põhjustel (et naine oleks kogu aeg käepärast) naisele abieluettepaneku ja Sarah võtab selle vastu ka, lootes, et mees hakkab teda ajapikku vastu armastama.

Mind häiris tohutult, et naist on kujutatud nagu mingi süütu ingli võrdkuju ja meest ehtsa jobuna. Naine on kogu aeg nii malbe ja leplik, ükskõik mida see mees siis teeb või ei tee. Mehe suhtumine ärritas ka. Tahab, et naine annaks talle endast kõik, aga ise ei taha midagi vastu anda. Lisaks mehe tugev omanditunne ja loomulikult lähevad naisel jalad nõrgaks, kohe kui mees teda vaatab. Seda kõike oli siin raamatus lihtsalt liiga palju.

Kuna ma olen korralik, siis pingutasin raamatu ikka lõpuni, aga nüüd sooviksin midagi intelligentsemat lugeda. 😀 Soovitada seda raamatut ei julge.

Heather Graham. Veatu (Ersen, 2018)

veatuTõlkinud Liis Väljaots
304 lk

See raamat on puhkuse ajal ideaalne lugemine. Siit leiab nii põnevust kui armastust. Mõnus ajaviitelugemine, mis tõenäoliselt küll kaua meeles ei püsi, sest sarnaseid raamatuid on väga palju.

Kieran Finneganil on kolm venda ning nende perekonnale kuuluv pubi. Ühel hetkel saab ta teada, et ta noorem vend ning sõbranna Julia on korraldanud ühe jama. Kieran läheb seda klaarima ning satub kogemata juveeliröövi keskmesse. Kõik läheb seekord küll õnneks. Vargad võetakse kinni ning naine saab päästetud. Päästjaks on FBI agent Craig Frasier.

On ainult üks probleem. FBI ja politsei arvavad, et tegutseb kaks röövlibandet. Esimene on kinni püütud, aga teine endiselt vabaduses. Need on ohtlikud röövlid, kes ei kavatse jätta alles ühtegi tunnistajat. Nad arvavad millegipärast, et Kieran teab nendest midagi ja kavatseb neid takistada. Seega satub Kierani elu ohtu ning Craig püüab teda iga hinna eest kaitsta. Selle käigus löövad loomulikult tunded lõkkele.

Kõik niidid tunduvad juhatavad Finneganide pubisse. Kes siis süüdi on? Seal tunduvad kõik nii head ja sõbralikud inimesed olevat.

Ajaviiteks ideaalne lugemine. Sunnib natuke ikka kaasa ka mõtlema. Raamatus on selline mõnus ja hubane perekonnatunne. See teeb seest soojaks. Hea lugemine!

 

Sandra Brown. Salaoperatsioon (Ersen, 2018)

salaoperatsioonTõlkinud Ülle Jälle
344 lk.

See raamat oli nüüd ehtne puhkuselugemine. Kiire, täis põnevust, armastust ja kirge.

Sündmustik saab alguse ühest kolkabaarist, kus istuvad klaasi taga kaks meest – Shaw Kinnard ja tema paarimees. Baari siseneb Jordie Bennett. Need mehed on kolkas selleks, et Jordie tappa. Billy Panella on maksnud korralikult, et naine kõrvaldataks.

Plaan käivitub natuke teistmoodi kui algselt plaanitud oli ning Kinnard hoopis röövib Jordie. Nimelt soovib Kinnard natuke suuremat summat kui algselt pakuti. Ta tahab kaubelda Panellaga ja ka Jordie venna Joshiga, et raha kätte saada. Need kaks meest on röövinud inimestelt 30 miljonit. Kahekesi koos olles ei saa ta silmi Jordie’lt. Naine pole mehe suhtes ka päris ükskõikne. See on nii tavaline selliste raamatute puhul.

Samal ajal ajab nii Joshi, Panellat kui ka Kinnardit taga FBI. See on tüüpiline Sandra Browni romaan, mis on põnev ning ei puudu ka üllatavad pöörded. Üks neist oli natuke aimatav, aga teist ei osanud ma üldse oodata.

Kes otsib puhkuse ajaks midagi kerget ja põnevat, siis see raamat sobib selleks ideaalselt. Lisaks veel vürtsikad seksikirjeldused ning mõned mõrvad. Kerge ajaviide.

 

Susan Mallery. Üllatusabielu (Ersen, 2018)

üllatusabieluTõlkinud Reelika Haapanen
215 lk.

Vahelduseks üks ehtne naistekas, mis sobib ideaalselt puhkuse ajaks.

Noelle Stevenson on 19-aastane, kui ta avastab, et on rase. Lapse isa Jimmy on Iraagis sõjas just surma saanud. Noelle ei tea, mida teha, kui ootamatult pakub talle lahenduse Devlin Hunter. Devlin on Noelle’i ülemus ja Jimmy vanem vend.

Devlin pakub Noelle’ile 2-aastast abielu, et ta saaks endale selle aja jooksul jalad alla, haridustee lõpetatud ja abikäsi lapsega. Samuti kavatseb ta lapsele luua usaldusfondi ning naisele ja lapsele peale abielu lõppemist osta maja.

Kõik ei lähe aga sugugi nii nagu mees planeerinud on. Nimelt ei ole ta arvestanud tunnetega. Noelle armub temasse ja ta julgeb seda ka mehele tunnistada. Mehele see ei meeldi, aga ka ta ise ei ole naise vastu ükskõikne.

Selline mõnus ja lihtne armastuslugu, kus lõpplahendus on aimatav. Mulle meeldib aeg-ajalt selliseid mõnusaid armastusromaane lugeda. Romaan ei olnud liiga melodramaatiline, tundeid oli just parasjagu. Soovitan nendele, kes soovivad ajaviiteks mõnusat romaani, see sobib täiuslikult. Samuti armastusromaanide austajatele. Hea tunde jättis see raamat.

Nora Roberts. Loojangute värvid (Ersen, 2018)

loojangute-värvidTõlkinud Raili Puskar
414 lk.

Ma pole ammu enam midagi Nora Robertsilt lugenud. Vanasti ikka lugesin teda, aga ühel hetkel sai küllalt ning seega ei olnud ootused just väga kõrged. Kuid tegu oli siiski üle ootuste mõnusa naistekaga.

Bodine Longbow on Montanas asuva Bodine’i puhkekeskuse juhataja. Puhkekeskusele panid aluse tema vanaemad ja ema. Läheduses on neil ka rantšo, kus elavad koos mitu sugupõlve. Lisaks Bodine’ile tema ema, vanaema ja vanavanaema ning isa ja kaks venda. Lisaks on puhkekeskuse ja rantšoga hõivatud veel töölisi ning tagasi kodukanti saabub ka Callen Skinner. Puhkekeskuses toimuvad igasugused üritused: pulmad, peod, sünnipäevad ja kõik, mis seondub hobuste ning ratsutamisega.

Bodine’l on ka tädi Alice, kellest keegi eriti rääkida ei taha, sest ta lahkus Montanast õe pulmapäeval ning pole senini tagasi tulnud. Keegi ei tea, kas ta on elus või surnud. Tegelikult tahtis Alice tagasi tulla, aga ta istus vale tüübi auto peale, kes teda nüüd keldris kinni peab. See oli päris õudne liin raamatus.

Bodine’i ja Calleni vahel hakkab tasapisi asi susisema, kui järsku leitakse üks töötajatest surnuna. On selge, et tegemist on mõrvaga. Läheb natuke aega mööda, kui leitakse teine surnud naine ning kõige tipuks saabub ootamatult tagasi ka Alice.

Mõnus vahepeal lugeda ehtsat naistekat. Sisu ja lõpp on küll ootuspärane, mingit üllatusmomenti polnud, aga siiski oli hea lugeda (vahelduseks süngetele raamatutele). Soovitan naistekate austajatele.

Kui nüüd norida, siis on raamatus palju hooletusvigu (sõnakordused, tähed sõnades puudu, vale nimi). Ühes kohas on ka hobuse nimi tõlkimata jäetud, kuigi muidu terves raamatus on see tõlgitud. Ersenil juhtub selliseid asju kahjuks küllalt tihti.

 

Linda Goodnight. Saladuslik veski (Ersen, 2017)

saladuslik-veskiTõlkinud Ketlin Tamm
320 lk.

See oli üks kerge ja mõnus raamat, vahelduseks erinevatele süngetele raamatutele. Tegemist on sarja kolmanda osaga. Esimesed kaks osa on “Mälestuste maja” (2016) ja “Vihmavarblane” (2017). See on üks suurepärane sari.

Honey Ridge’i väikesesse linna saabub Grayson Blake, kes plaanib ehitada vana viljaveski ümber restoraniks. Tema plaanidele tõmbab hoogu maha vana veski alt leitud luud. Need luud kuuluvad inimesele, kes ilmselt tapeti mingil ajal pärast kodusõda.

Valery on Virsikuaia külalismaja kaasomanik, kelle elu ei ole korras. Tal on hinge peal üks vana asi, millega ta ei suuda rahu teha ning mis ajab teda jooma. Kui Grayson tuleb nende külalismajja peatuma, siis tunneb Valery tema vastu tõmmet. Ta üritab seda eirata, sest ta on väidetavalt meestega lõpparve teinud ning ta arvab, et Grayson on tema jaoks liiga hea. Graysonit tõmbab samuti naise poole, aga ta ei tea, kas naist on võimalik päästa tema enda käest.

Selline mõnusalt kirjutatud hea ajaviiteromaan, kus on lisaks armastusele ka natuke ajaloolist tausta. Igas Honey Ridge’i sarja raamatus on lisaks tänapäevasele tegevusele ka ajalooline tegevusliin pärast kodusõda. Nii ka siin. Seekord lahendatakse salapäraste nootide saladust. Soovitan kõigile, kes otsivad ja soovivad lugeda midagi kerget. Sobib ka nendele, kellele ei meeldi seksistseenide kirjeldused. Siin neid peaaegu ei olegi. 🙂