Erin Watt. Paberist printsess (Pegasus, 2017)

paberist-printsessTõlkinud Liina Saarm
343 lk.

Nii vahelduseks üks noortekas, mis ei sobi lugemiseks alla 15-aastastele. Nii on vähemalt raamatu tagakaanel kirjas ja ma nõustun sellega. Nimelt, kui raamatu suvalisest kohast lahti võtsin, vaatas mulle vastu küllaltki julge seksikirjeldus. Peale seda jäin mõtlema, kas see on ikka loetav raamat. Mitte, et mul raamatutes seksi vastu midagi oleks, aga kuidagi tekkis selline kõhklev tunne. Hea, et ma siiski lugesin, sest mulle meeldis.

17-aastane Ella Harper on maailmas üksi. Tema ema on surnud. Ta ise käib stripparina tööl, et ennast elatada ja koolis käia. Ella eesmärgiks on minna ülikooli ja võidelda endale parem elujärg.

Ühel hetkel saabub kooli Callum Royal, kes väidab, et ta on tüdruku hooldaja. Peagi selgub, et ta on Ella isa (kes suri hiljuti) parim sõber. Ta viib Ella enda häärberisse, kus mees elab koos oma poegadega. Callum on väga rikas ja samuti oli seda ka Ella isa. Tüdruk tunneb ennast uues kohas kohmakana ning samuti ei taha Callumi pojad teda sinna.

Raamat ise on natuke naljakas. Natuke nagu klišee, kuidas vaesest neiukesest saab ootamatult rikas ning kuidas rikkad teda ei salli ning kiusavad teda nii kodus kui koolis. Ajapikku Ella muidugi võidab nende usalduse. Naljakas oli ka poiste kirjeldus, kes kõik olid hiiglaslike musklitega ja megaseksikad jne jne. Kui sellest mööda vaadata, siis oli ääretult põnev ja kaasakiskuv lugemine. Ma ei tea, võib-olla sellepärast, et mulle Tuhkatriinu-lugu meeldib. Igatahes ootan järgmist osa ja ehk ei peagi kaua ootama, sest  e-kataloogi ESTER andmetel ilmub raamat selle aasta esimeses kvartalis. Esimene osa lihtsalt lõppes sellise koha peal, et peab ka teise osa lugemiseks võtma. 🙂

Soovitan lugeda, kes tahavad lihtsat meelelahutust. Siin on küll erinevaid probleeme (koolivägivald, peresuhted, uimastid, suhteprobleemid), aga siiski on see lihtsalt meelelahutus.

Advertisements

Tess Gerritsen. Tulega mängides (Ersen, 2017)

tulega-mängidesTõlkinud Marge Paal
272 lk.

Jällegi üks äärmiselt huvitav ja põnev raamat, aga teema oli raske. Raamatus on kaks paralleelselt jooksvat lugu. Esimene on Lorenzo lugu minevikus ja teine Julia lugu tänapäevas.

Viiuldaja Julia Ansdell leiab juhuslikult ühest Rooma antiigipoest ühe muusikapala, mis teda jäägitult lummab. Seda muusikapala võikski pidada üheks selle raamatu peategelaseks, sest selle ümber lugu keerlebki. Selle valsi nimeks on Incendio ja see on loodud 1944. aastal. Autoriks Lorenzo Todesco.

Julia hakkab ajama selle loo jälgi, sest pala näib põhjustavat tema elus kaost. Tundub, et see muudab tema 3-aastase tütre vägivaldseks. Lisaks selgub veel, et ühele perekonnale ei meeldi, et Julia ajaloos tuhnib. Lugu tundub natuke uskumatu, aga lõpuks selgub, mis asjaolud selle taga olid. Siiski on minu meeles lõpus ka natuke müstikat.

Ühest küljest oli raamat põnev ja teisalt oli see nii kurb. Lugesin ja lihtsalt pisarad jooksid. Ma olen üsna läbi raputatud, nii et ei leia eriti sõnu, et seda teost kirjeldada. Ja võib-olla ei olegi vaja. Seda peab ise lugema. Raamatul on ajalooline taust ka olemas, millest autor raamatu järelsõnas kirjutab. Soovitan lugeda!