Neil Gaiman. Ameerika jumalad (Tänapäev, 2003)

ameerika jumaladTõlkinud Tiina Randus
642 lk.

Mul peaks olema vist nüüd kõik eesti keeles ilmunud Gaimani raamatud loetud, välja arvatud see, mis ta Pratchettiga koos on kirjutanud. “Ameerika jumalaid” plaanisin ka juba pikalt lugeda, aga millegipärast tema paksus hirmutas mind. Ma ei saagi aru miks.

Nagu Gaimanile omane on seegi raamat omapärane ja väga huvitava fantaasialennuga. Alguses tundus mulle selline road-trip’i raamat, kus on lihtsalt üks kulgemine. Seda oli mõnus lugeda, aga muutusin natuke kannatamatuks, et mis selle loo mõte on ja kuhu see välja peaks jõudma. Õnneks ma ei pidanud pettuma, ootamatud sündmused ikkagi tulid omal ajal ja need olid põnevad. Rääkimata sellest tegelastegaleriist, kes lugejate silmade eest läbi astub. Kirev ja mitmekesine, sest Ameerikas on palju jumalaid. Nad on siia toonud inimesed, kes on neisse uskunud. Teadupärast on inimesi Ameerikasse igalt poolt sisse rännanud ja kui iga rahvuse kild toob oma jumalad kaasa, siis neid saab palju. Ameerikas on lisaks vanadele jumalatele tekkinud ka uued – näiteks tehnika ja meedia jne.  Vanad jumalad on nõrgaks jäänud, sest neid enam eriti ei usuta, aga ikkagi nad veel elavad ja loodavad. Jumalate kõrval leiduvad siin raamatus ka mõned inimesed. Näiteks peategelane Shadow-nimeline mees. Oi, kuidas mulle meeldis tema naine. Gaiman suutis ta ikka nii meeldejäävaks kirjutada.

Kellele Gaimani raamatud meeldivad, aga see on lugemata, siis kindlasti soovitan lugeda. Soovitan teistele ka, sest autori fantaasia on huvitav ja tema tegelased meeldejäävad. Ja mida rohkem tead erinevate maade mütoloogiast seda parem. Üks mõnus lugemiselamus on garanteeritud.

Neil Gaiman. Põhjala müüdid (Varrak, 2018)

Pohjala_myydid_kaas.inddTõlkinud Allan Eichenbaum
255 lk.

Neil Gaimani raamatust “Põhjala müüdid” kirjutan seekord ka Tallinna Keskraamatukogu lugemisblogis Lugemiselamused.

Ma tunnistan, et ma ei teadnud Põhjala müütidest suurt midagi. Muidugi olen kuulnud nimesid Thor ja Odin, aga see on ka kõik. Ei ole senini nende vastu ka huvi tundnud. Raamatu võtsin kätte ainult autori pärast, sest Neil Gaiman on suurepärane kirjanik ja üks mu lemmikutest. Ausalt, ma ei pidanud seda valikut kahetsema.

Raamat algab nii nagu müüdid ikka – maailma loomisega. Kuidas alguses olid ainult tuli ja udu ning kuidas sellest sai maailm ja maailma esimesed inimesed ja jumaladki. Need jumalad olid võimsad, riuklikud, aga samas ka natuke naljakad ja mõnikord rumalad. Siin on kolm põhilist tegelast: kõigeisa Odin, tema poeg Thor ja Odini verevend ning Thori sõber Loki.

Odin on tark, teab saladusi ning tunneb maagiat. Miski ei saa tema eest varjatuks jääda.

Thor on piksejumal. Ta on tohutu suur ja tugev, aga mitte kõige teravam pliiats karbis.

Loki on väga kena välimusega. Ta on usutav ning veenev, aga kahjuks ka kõige salakavalam. Kui mingi jama on, siis Thor teab, keda kõigepealt süüdistada. Neid jamasid siin raamatus ikka juhtub. Mõni hullem kui teine. Ja on ka jumalate lõpp – Ragnarök. Sellel lõpul on ilus mõte. Mitte miski ei hävi lõplikult ning hävingust saab uus algus.

Raamat oli mõne tunni lugemine. Põnev, kaasahaarav ning naljakas. Autor on nendest müütidest kokku kirjutanud suurepärase loo, olenemata sellest, et nendest nii vähe alles on jäänud. Meieni on jõudnud vaid mõned müüdid rahvalugude kujul ümberjutustatuna luule või proosa vormis. Seda soovitab Gaiman ka meil teha. Lugeda neid, teha need enda omaks ja siis teistele edasi jutustada. Ilusat lugemist!

Neil Gaiman. Eikusagi (Varrak, 2016)

eikusagiTõlkinud Sash Uusjärv
407 lk.

Nüüd ma olen tükk aega lugenud ainult eesti autorite raamatuid, nii et vahelduseks üks välismaa oma. Neil Gaiman on oma tuntud headuses, kuigi mulle jäi alguses raamat natuke mõistetamatuks. Tegemist on küllaltki kummalise raamatuga. Kes on Gaimani lugenud, siis need teavad, et fantaasiapuudust tal pole (inimest on võimalik uuesti ellu äratada, kui ta oma elu, kusagil peidab ja palju muud).

Raamat on täiskasvanutele mõeldud fantasy, kus tegevus toimub Londoni all asuvas Londonis. Üheks peategelaseks on tavaline mees Richard, kes elab oma tavalist ja turvalist elu, kuni ühel päeval ta päästab Ukse. Sellest hetkest alates muutub Richardi maailm tundmatuseni. Tema kihlatu katkestab kihluse ja ta ei saa enam üleval Londonis elada. Ja võib-olla ei ole tal võimalik enam oma tavaellu naasta. Võib-olla ta enam ei tahagi seda.

Ta kohtub alumises Londonis väga erinevate inimeste ja kummaliste tegelastega (näiteks rotirääkijad ja kummalised mõrtsukad). Saab alguse seiklusrikas teekond, milles igaühel on oma eesmärgid. Kes tappis Ukse perekonna ja teda jälitab? Miks ta seda tegi? Keda saab usaldada ja keda mitte?

Romaan sai alguse sarja stsenaariumist, millest autor otsustas raamatu kirjutada. Raamatu alguses on sissejuhatus käsolevale tekstile ja lõpus on autor lisanud ka ühe lisaloo.

Alguses mulle ei jõudnud kohale, milles selle raamatu tegevuse mõte seisneb, aga siis mingil hetkel taipasin. Raamat on küllalt lihtsasti loetav ja edeneb kiiresti. Soovitan lugeda kõigile fantasy-sõpradele ja Gaimani austajatele.