Kelly Rimmer. Enne kui sul minna lasen (Ersen, 2018)

Tõlkinud Leelo Kaskmann 336 lk. Lootsin vahelduseks lugeda kerget naistekat, aga läksin raamatu valikuga natuke alt. Raamat on küll naistele, aga ei olnud minu jaoks kerge ajaviitekirjandus. Autor kirjutab tõsistel teemadel. Lexie elab rahulikku elu koos oma kihlatu Sam'iga. Nad mõlemad on arstid. Ühel öösel saab Lexie aga telefonikõne oma õelt Annie'lt. Annie on hädas.... Continue Reading →

Norman Ohler. Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis (Helios,2017)

Tõlkinud Elina Adamson 288 lk. Mulle meeldib Teisest maailmasõjast lugeda. Viimasel ajal olen lugenud sellest küll ainult romaane. Nüüd siis midagi hoopis teistsugust. Kui me koolis seda perioodi õppisime, siis ma ei mäleta, et oleks räägitud uimastitest Natsi-Saksamaal, aga "Patsient A" just sellele teemale keskendub. Raamatust selgub, et uimastid olid peale Esimest maailmasõda saksa rahva... Continue Reading →

Kuidas minust sai HAPKOMAH (ZA/UM, 2016)

Intrigeeriv raamat ühest mehest, kellest sai fentanüülisõltlane. Tegemist on pealtnäha korralikust perest pärit noormehega, kes alustas 14-15 aastaselt kanepiga ja liikus sealt edasi fentanüüli peale. Raamatus ta kirjeldabki enda argipäeva ja mõtteid. Muretseb, kuidas saada raha, et järgmist doosi osta. See ongi ainus asi, mille pärast muretseda. Ülejäänust on savi. Vahepeal kirjeldatakse ka teiste narkomaanide... Continue Reading →

Blog at WordPress.com.

Up ↑