Elton John. Mina (Tänapäev, 2019)

Tõlkinud Jana Linnart 320 lk Ma ei ole otseselt olnud Elton Johni fänn. Samuti ei ole ma ennast tema loominguga kursis hoidnud. Loomulikult ma tean tema kuulsamaid hitte ja natuke ka tema viimase aja elust tänu ajakirjandusele. Sellel aastal tuli välja tema eluloofilm „Rocketman“, mis avaldas mulle muljet. Tänu sellele filmile võtsin ka tema kirjutatud... Continue Reading →

Flake. Klahvkamees (Tänapäev, 2018)

Tõlkinud Eve Sooneste 159 lk. Postitus on ilmunud ka Tallinna Keskraamatukogu blogis Lugemiselamused. Flake on Rammsteini klahvpillimängija ning see raamat on tema elust. Mulle meeldib Rammsteini muusika ja kui nägin, et „Klahvkamees“ on eesti keeles ilmunud, siis teadsin, et tahan seda lugeda. Kui bändil tekkis tuuritamiste vahel pikem paus, siis Flake ei teadnud, mida selle... Continue Reading →

Tess Gerritsen. Tulega mängides (Ersen, 2017)

Tõlkinud Marge Paal 272 lk. Jällegi üks äärmiselt huvitav ja põnev raamat, aga teema oli raske. Raamatus on kaks paralleelselt jooksvat lugu. Esimene on Lorenzo lugu minevikus ja teine Julia lugu tänapäevas. Viiuldaja Julia Ansdell leiab juhuslikult ühest Rooma antiigipoest ühe muusikapala, mis teda jäägitult lummab. Seda muusikapala võikski pidada üheks selle raamatu peategelaseks, sest selle... Continue Reading →

Jaak Urmet. Linn linnas: minu raamat Lasnamäest. Aastad 1980 – 2001 (J&U, 2017)

365 lk Seekord on minu raamatututvustus ilmunud ka Tallinna Keskraamatukogu blogis Lugemiselamused. Nagu pealkirigi juba reedab, on tegemist raamatuga Lasnamäest. Aga mitte ainult. Päris põhjalikult on edasi antud ka autori enda kujunemislugu kirjanikuks. Jaak Urmet on ise pikalt Lasnamäel elanud, sealt ilmselt pärineb ka raamatu idee. Raske oli minul seda lugeda, sest tekst on äärmiselt... Continue Reading →

Sven Kullerkupp. Piano pianissimo (Petrone Print, 2017)

109 lk. Järjekordne Petrone Prindi kirjastuse raamat. Kui eelmine oli minu meelest nii ja naa lugemine, siis seekordne mulle sümpatiseeris. Kohe väga. Autoril on omapärane ja mõnus kirjutamisstiil. Enamjaolt muhe ja sõbramehelik, aga mõnikord ka tõsine. Sven Kullerkupp on eesti muusik - klassikaline ja džässpianist, soolo-, stuudio- ja ansamblimuusik, fonogrammitootja, helilooja, arranžeerija, pedagoog ja mida... Continue Reading →

Anne von Canal. “Ei maa ega meri” (Varrak, 2014)

 Mul oli lugemise väljakutse raames vaja lugeda raamatut kõige kaugemast maast, kus ma ise käinud olen. See oli minu jaoks üks raskemaid teemasid. Just raamatu valiku pärast. Kõige kaugem maa, kus ma käinud olen, on Rootsi. Ma ei ole palju reisinud. Rootsi kirjandusele mõeldes meenuvad mulle esmalt muidugi krimiromaanid, aga see pole just mu meelislugemisvara.... Continue Reading →

Blog at WordPress.com.

Up ↑