Emma Kavanagh. Müürimõrvar (Ersen, 2018)

Tõlkinud Leena Suits 327 lk. See oli üks kummaline raamat. Ma ei ole veel selgeks mõelnud, kas see meeldib mulle või mitte. 15-aastane Isla Bell leiab Brigantoni külast Hadrianuse müüri äärest kolm laipa. Ta saab sellest tõsise trauma, nii et ta tunneb veel 20 aastat hiljemgi hirmu. 35-aastaselt on Isla pühendanud ennast sarimõrvarite uurimisele. Ta... Continue Reading →

Robin Perini. Unustatud saladused (Ersen, 2017)

Tõlkinud Lii Haugasmägi 341 lk. Vahelduseks lugesin midagi kergemat, mis osutus päris põnevaks lugemiseks. Riley Lambert töötab FBI-s profileerijana. Ta on pühendanud ennast vägivaldsete kurjategijate paljastamisele. Ühel hetkel saab Riley telefonikõne Thayne Blackwoodilt. Thayne'i õde Cheyenne on röövitud ja tunnistajaid ei ole. Peale ühe. Ainsaks tunnistajaks on Thayne'i vanaema, kellel on Alzheimeri tõbi. Riley mõistab,... Continue Reading →

Robert Bryndza. Mustjas vesi (Pegasus, 2018)

Tõlkinud Raili Puskar 368 lk. "Mustjas vesi" on kolmas raamat Erika Fosteri sarjas. Eelmised kaks osa meeldisid mulle väga ning olid kaasahaaravad. Erinev ei olnud ka kolmas osa. Varuge nende lugemiseks aega, sest neid on tõesti ülimalt raske käest panna. Seekordses osas on Erika viidud üle Bromley jaoskonda, kus ta töötab narkokurjategijate vahele võtmisega. Politseile... Continue Reading →

Robert Bryndza. Varitseja öös (Pegasus, 2017)

Tõlkinud Raili Puskar 383 lk Hiljuti lugesin sama sarja esimest osa "Tüdruk jääs" ja see oli väga hea. Teine osa ei jää headuselt milleski esimesele osale alla. Mõtlesin, et võtan õhtul ajaviiteks lugemiseks enne magama minekut, aga ma suht ei saanudki seda enne lõppu käest. Ikka väga põnev raamat. Seekordses osas tuleb Erikal jälle teha... Continue Reading →

Ann Cleeves. Punased luud (Varrak, 2018)

Tõlkinud Riina Jesmin 310 lk. "Punased luud" on kolmas osa Shetlandi sarjast. Eelnevad osad on "Ronkmust" ja "Valged ööd".  Varraku kataloogi (seal on kirjas, mis lähitulevikus ilmumas on) sirvides, avastasin, et sarja neljas osa peaks ilmuma juunis. On mida oodata, sest mulle see sari väga meeldib. Seekordses osas tuleb inspektor Perez'l tegeleda ebatavaliste juhtumitega. Whalsay... Continue Reading →

Katrin Pauts. Hull hobune (Varrak, 2018)

231 lk. Ma rõõmustasin, kui kuulsin, et Katrin Pautsilt on ilmumas järjekordne raamat. Seekord siis Hiiumaa põnevik. Võib öelda, et ma olen saanud juurde ühe lemmikkirjaniku. Tegevus toimub Hiiumaal ühes väikeses külas. Eelmisest kahest raamatust ("Politseiniku tütar" ja "Tulekandja") tuttava Eva vend Tom on ostnud Hiiumaale turismitalu, et lappida enda perekonda ja saada eemale teisest... Continue Reading →

Jean-Luc Bannalec “Surm Pont-Avenis” (Helios, 2017)

Tõlkinud Elina Adamson 272 lk. See raamat jäi mulle kohe silma, kui ta raamatukokku saabus. Teadsin, et tahan seda mingi aeg lugeda. Selline tore krimiraamatuke. Cosy crime nagu ka kaanel kirjas. Pole palju verd ega vägivalda. Rahulikumat sorti raamat. Kohati isegi natuke igav. Ühes idüllilises Prantsuse külas tapetakse eakas, 91-aastane hotelliomanik. Asja asub uurima komissar... Continue Reading →

Ketlin Priilinn. Kommionu (Tänapäev, 2017)

294 lk. Mul oli nii hea meel eelmise aasta lõpus, kui nägin, et Rebecca Lindebergi sarja kolmas raamat on ilmunud. Ma tavaliselt suhtun Eesti autoritesse teatud eelarvamusega ning ei kipu eriti neid lugema (erandiks on Minu-sari ja mõned lemmikud). Ketlin Priilinn oskab kirjutada ning ma plaanin kunagi tulevikus läbi lugeda ka teised tema raamatud, mis... Continue Reading →

Barbara Freethy. Tormi kütkeis (Ersen, 2017)

Tõlkinud Nora Teras 309 lk. Kuna mul on jaanuaris enamus raamatuid olnud üsna sünged, siis nüüd tahtsin midagi lihtsamat. See on küllaltki lihtne lugemine, kuigi ka siin on teemaks mõrvad, aga see ei ole nii painav ega raske lugemine. See on selline sari, kus tead, et lõppeb ikka kõik hästi. Alicia armastab äikesetorme ja nende... Continue Reading →

Katrin Pauts. Öömees (Rahva Raamat, 2017)

264 lk. Nagu näha, siis mu jaanuar jätkub endiselt süngete toonidega. Seekord siis kodumaine krimi. Olen ka eelnevaid tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud, nii et ei kõhelnud ka selle teose kätte haaramises. Õnneks ei pidanud ka seekord pettuma. Vanal sillal tapetakse noor koolitüdruk Lisann. Liikvele läheb jutt, et seda tegi Öömees. Öömees... Continue Reading →

Blog at WordPress.com.

Up ↑