Barbi Pilvre. Minu Vormsi (Petrone Print, 2020)

248 lk Vormsi tundub minu jaoks nii eksootiline koht ja ilmselt ta seda ka on. Suhteliselt eraldatud paigas omaette asuv saareke. Autor ostis Vormsile 1999. aastal suvekodu. Enamasti ta veedabki oma suved seal, aga mõnikord on ta ka talved seal veetnud. Raamatust selgub, et Vormsi ongi enamasti suvitussaar, sest talvel jääb püsielanikke saarele vähe. Raamatust... Continue Reading →

Stella Arbenina. Terrori käest vabadusse (Varrak, 2017)

Tõlkinud Marju Randlane 302 lk Stella Meyendorff (lavanimi Stella Arbenina) oli Peterburis sündinud inglanna, kes sai lõpuks Eesti kodakondsuse, Ta oli paruness, aga temast sai kuulus näitlejanna. Selles raamatus kirjutab ta enda privilegeeritud elust enne Esimest maailmasõda, maailmasõja ajal ja ka pärast seda Venemaal toimunud revolutsioonide ajal. Nende perekonnal oli hea elu. Stella oli paruness,... Continue Reading →

Tara Westover. Haritud (Sinisukk, 2020)

Tõlkinud Karin Suursalu 423 lk See oli emotsionaalne raamat. Ma aimasin, et see võib olla hea lugemine ja nüüd veendusin, et oligi. Tara sündis ja kasvas üles Idahos mormoonide perekonnas. Tema isa on tõsiusklik mormoon ja lisaks sellele ka maailmalõpukuulutaja. Minu arvates tegi selline kombinatsioon temast rumala ja ohtliku inimese. Ta ei salli meditsiini ja... Continue Reading →

Joe Cawley. Tenerife pihtimused (Petrone Print, 2016)

Tõlkinud Tanel Veske 343 lk Minu ootused ja see raamat antud ajahetkel ei klappinud üldse. Mulle tavaliselt meeldib reisiraamatuid lugeda, aga praegu kuidagi see ei edenenud. Joe ja Joy töötavad Inglismaal kalaturul, kui neile ühel hetkel tuleb pähe kolida Tenerifele ning hakata seal baari pidama. Mõeldud-tehtud, mis siis, et neil üldse baaripidamise kogemust ei ole.... Continue Reading →

Lauri Räpp. Minu Tartu (Petrone Print, 2019)

255 lk Ma olen samalt autorilt enne lugenud raamatut "Maailma lõpus on kohvik" ja see mulle väga meeldis oma poeetilise keele ja jutustamisviisi poolest ja pettumust ei valmistanud ka "Minu Tartu". Jutustamislaad on sama mõnusalt voolav ja kaasahaarav. Autor räägib siin raamatus enda lapsepõlvemälestuste Tartust. See on nii hästi kirjutatud, et haarab kaasa ja sellega... Continue Reading →

Elton John. Mina (Tänapäev, 2019)

Tõlkinud Jana Linnart 320 lk Ma ei ole otseselt olnud Elton Johni fänn. Samuti ei ole ma ennast tema loominguga kursis hoidnud. Loomulikult ma tean tema kuulsamaid hitte ja natuke ka tema viimase aja elust tänu ajakirjandusele. Sellel aastal tuli välja tema eluloofilm „Rocketman“, mis avaldas mulle muljet. Tänu sellele filmile võtsin ka tema kirjutatud... Continue Reading →

Olavi Antons. Minu Tenerife (Petrone Print, 2019)

327 lk. Selle raamatu juures köitis mind alguses kaanepilt, kassiarmastaja nagu ma olen. Ja kollakat-oranžikat-punakat tooni kassid on mulle juba väikesest peale sümpatiseerinud. Õnneks raamat ise ka pettumust ei valmistanud. Autor räägib mõnusa huumoriga, miks ta üldse Tenerifele läks, kuidas ta seal hakkama saab ja mis elu ta seal elab. Põhiliselt on juttu muidugi oma... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑