Carla Neggers. Võõrastemaja Punane Ristik (Ersen, 2017)

võõrastemaja-punane-ristik-kuues-raamatTõlkinud Maia Planhof
279 lk.

Üks väga mõnus lugemine nagu ka eelnev osa, mida ma just hiljuti lugesin. Mõnus, kerge, helge ja kaasahaarav romaan, mida on hea ajaviiteks lugeda.

Enamus tegevusest toimub nagu ikka Knights Bridge’is, aga seekord on osa tegevusest ka Šotimaale ja Inglismaale viidud. Nimelt toimuvad seal Samantha Bennetti ja Justin Sloani pulmad. Nende tegelastega me kohtusime sarja kolmandas osas. Pulmas kohtuvad Charlotte Bennett, kes on merearheoloog ning diplomaatilise turvateenistuse agent Greg Rawlings.

Nende vahel on kohe tunda vastastikust külgetõmmet, aga see jääb alguses tahaplaanile, sest nad arvavad, et nad ei kohtu enam kunagi. Nad kohtuvad uuesti Knights Bridge’is võõrastemajas Punane Ristik. Charlotte on lubanud seda niikauaks valvama minna, kuni Samantha ja Justin oma pulmareisil on. Sedasama lubab teha ka Greg.

Enamasti kulgeme raamatus kaasa Charlotte’i ja Gregiga, aga lastakse kaasa elada ka Samanthale ning Justinile. Mõnusaid tegelasi on seal veel. Näiteks Sloanide kange vanaema Evelyn ning Gregi lapsed. Lapsed olid minu meelest natuke liiga mõistlikuks tehtud, aga see selleks. Mõnikord võivad ju teismelised ka normaalselt käituda. 😀

Vahelduseks on hea lugeda sellist õnnelikku ja natuke naiivset raamatut, kus väga suuri muresid ei ole. Stressirohkel perioodil ideaalne. Suurt kaasa mõtlema ei pea, lihtsalt kulged raamatu rütmis. Suuri sündmuseid ja põnevust ei ole, mõnusalt lihtne lugemine.

Eelnevad raamatud:
“Kaotatud suve saladused”
See öö Ohaka teel
Siidrioja
Kajajärv
Kevad Samblamäel

Advertisements

Carla Neggers. Kevad Samblamäel (Ersen, 2017)

kevad-samblamäel-viies-raamatTõlkinud Maia Planhof
262 lk.

“Kevad Samblamäel” on Swifti jõeoru viies romaan. Minu arvates on tegemist selle sarja senini kõige parema raamatuga. Eesti keeles on juba ka sarja kuues osa “Võõrastemaja Punane Ristik”. Õige pea kavatsen ka selle läbi lugeda. Kõigepealt aga viiendast osast.

Iga raamat on loetav ka eraldi ning räägib ühe paari teineteise leidmise loo. Tegevus toimub linnakeses Knights Bridge. Seekordses osas on linnakeses toimumas Daphne Stewarti meistriklass. Daphne Stewart on kohalik kuulsus, kes on jõudnud Hollywoodi. Daphne kardab, et miski või keegi võib selle ürituse rikkuda ning palkab eradetektiivi Russ Coltoni kindlaks tegema, kas kõik on ikka turvaline.

Samblamägi on uus elamukompleks, kus on konverentsiruum, treeningsaal ning mõned üürikorterid. Ühes neist elab Kylie Shaw. Kylie kuuleb juhuslikult, et tema kõrvale kolib mõneks ajaks eradetektiiv ning ta pole sellest üldse vaimustatud, sest tal on oma saladused, mida kaitsta ja varjata.

Edasine on juba asjade loomulik käik. Nad kohtuvad, suhtlevad ning armuvad. Mis neist edasi saab, saate juba ise lugeda. Kas nad suudavad oma nii erinevaid elusid ühendada? Kas nad üldse tahavad seda?

Nagu eespool juba öeldud, siis mulle meeldis ning sobis ideaalselt selle nädalavahetuse lugemiseks. Mõnus, kerge ning kaasahaarav. Samas ei pea liigselt mõtlema ning aju saab puhata. Lisaks mulle meeldib see, millise õhkkonna autor selles linnakeses kujundanud on. Sõbralik, toetav ja hooliv. Muidugi on see natuke ka roosamanna, aga vahelduseks on hea selliseid mõnusaid ajaviiteromaanikesi lugeda.

Eelnevad raamatud:
“Kaotatud suve saladused”
See öö Ohaka teel
Siidrioja
Kajajärv

Heather Graham. Surnud mängivad edasi (Ersen, 2016)

surnud-mängivad-edasiTõlkinud Maia Planhof
310 lk.

Surnud mängivad edasi” on triloogia kolmas osa. Esimene osa on “Laske surnutel magada” (Ersen, 2016) ja teine osa “Surnute äratamine” (Ersen, 2016). Üks väga huvitav triloogia.

Kolmandas osas satuvad Danni ja Quinn jällegi mõrvaloo keskmesse. Õigemini on tegemist sarimõrvariga, kes otsib maagilist saksofoni ning seda tehes tapab muusikuid. Terve linn on ärevil ja hirmul, sest mõrvar on hästi maskeeritud ja ta on nende tuttav. Keegi ei oska teda kahtlustada ning kaitstud ei ole keegi. Samuti tunneb mõrvar linna väga hästi ning suudab kiirelt põgeneda.

Võrreldes eelmiste osadega oli selles natukene vähem maagiat ja rohkem tegelikkust, aga see ei teinud raamatut halvemaks. Romaan oli põnev ja nauditav lugemine, sobis ideaalselt puhkuse ajaks. Mind tõmbab muidugi tohutult see New Orleansi õhkkond. Autor annab seda nii hästi edasi just nagu oleksid ise seal kohapeal. Ma küll aimasin, kes mõrvar olla võib, kuid ei olnud päris kindel. Soovitan lugeda tervet triloogiat kõigil, keda huvitab mõnus ajaviitekirjandus, kus ei puudu armastus ning mis on ka põnev.

Tõlkija poolt oli siin üks naljakas tõlge ka. Rasestumisvastased vahendid olid tõlgitud kui sünnikontrollivahendid. Kõlab minu jaoks natuke kohmakalt.

Courtney Milan. Tõestus võrgutamise abil (Ersen, 2010)

tõestus-võrgutamise-abilTõlkinud Maia Planhof
344 lk.

Selle raamatuga ei teki probleemi, et kaanepilt on petlik. See ütleb täpselt, millest raamat räägib ja ka pealkiri reedab seda. Mulle meeldib aegajalt lugeda selliseid lihtsaid naistekaid. Tead, et see on lõõgastav ja edeneb kiiresti. Hea võtta kätte siis, kui teised raamatud pettumust valmistavad. Või kui tahad, et aju saaks puhkust. Samas on seal ikkagi enamasti mingi mõte ka sees. Ja loomulikult palju tundeid.

Tegevus toimub 1838. aastal Londonis. Jenny on tagasihoidliku taustaga, kuid väga hea haridusega 30-aastane naine. Ta teenib elatist ennustajana, kuigi ta loomulikult tulevikku ei näe. Ta on selle eluga rahul ja tal läheb küllalt hästi, kuni ta kohtab Blakely markiid.

Markii on pahane, et tema nõbu Ned on langenud nö ennustaja võrku ning kavatseb Jenny Nedi ees paljastada. Markii on üdini teadlane ja ei usu midagi, mida tõestada ei saa. Seega ei usu ta ka armastusse. Sellest saab alguse mõlemapoolne kaikavedu.

Loomulikult tunnevad mõlemad teineteise poole tõmmet, kuigi nad ei tohiks seda tunda. Jenny ei taha olla lihtsalt ühe mehe mängukann ja midagi tõsisemat ei saa markii ja tema vahel juhtuda. Markii sellevastu teeks naisest meelsasti enda armukese ja kingiks talle igasuguseid asju, sest seda ta oskab. Ta ei oska hästi suhelda ja tunnetega tegeleda.

Selline mõnus ja lahe lugemine, kus tead, et kõik lõppeb hästi. Head saavad väärilise tasu ja halvad saavad karistatud, kuigi halbu tegelasi siin eriti polnudki. Ainult paar ja nemadki esinesid vilksamisi.

Lõpuks selgub miks on Jenny endiselt hooliv ja sõbralik, hoolimata oma lapsepõlvest ja miks markii on ülbe, ennsttäis, kontrolliv ning teisi endale mitte lähedale laskev inimene. Hoolimata sellest ei olnud mulle Blakeley vastumeelne tegelane.

Soovitan ajalooliste romaanide armastajatele, kes ei  pelga seksikirjeldusi, sest neid on omajagu, aga samas see ei varjuta armastuslugu nende kahe inimese vahel.

Üks märkus ka tõlkimise kohta. Minu jaoks kõlas naljakalt väljend sahhariinisem naeratus. Kas poleks paremini kõlanud magusam naeratus? 🙂