Veera Saar. Maa hind (Eesti Raamat, 1990)

271 lk See on järg raamatule "Kraakuvi mägi". Ma ei ole esimest osa lugenud ja see andis ka tunda. Ma ei suutnud alguses üldse aru saada, mis ajal tegevus toimub. See oli üldse üks raskevõitu raamat. Sündmused toimuvad 20. sajandi alguses Peterburi kubermangu välja rännanud eestlaste asunduses 1920-1930. aastatel kolhooside moodustamise ja küüditamise õhkkonnas. Maa... Continue Reading →

Yrsa Sigurdardóttir. Kolmas märk (Varrak, 2011)

Tõlkinud Askur Alas 367 lk See on minu esimene raamat, mida sellelt autorilt loen. Praegu ma ei suuda otsustada, kas lugeda veel tema raamatuid või mitte. Ma kuidagi ei suutnud siia raamatusse sisse elada, ometi sain ma ta siiski üsna ruttu läbi. Võtsin selle reisile kaasa, see ilmselt segas ka keskendumist. Islandi Ülikoolis avastatakse rikka... Continue Reading →

Mihhail Bulgakov. Meister ja Margarita (Varrak, 2017)

Tõlkinud Maiga Varik ja Jüri Ojamaa 468 lk Ma olen seda raamatut kunagi koolis kohustusliku kirjanduse raames lugenud. Ma ei mäletanud sellest midagi peale selle, mis juhtus alguses Berlioziga. Kõik muu oli millegipärast meelest pühitud. Lisaks Berlioziga juhtunule oli mulle meelde jäänud emotsioon ja mälestus, et mulle tookord meeldis see. Nüüd siis lugesin üle ja... Continue Reading →

Lehte Hainsalu. Mineviku tulevik (Atlex, 2008)

Illustratsioonid Avo Paistik 64 lk. Sellel aastal olen kuidagi ootamatult palju luuletusi lugenud. Ma tavaliselt eelistan rohkem proosat. Lehte Hainsalu luuletused on mulle ikka meeldinud, kuigi ma ei ole kõiki tema kogusid lugenud.  Konkreetse kogu puhul mind võlus selle kujundus. Tõmbas kohe mu pilgu endale. Selles kogumikus on seitse poeemi ja nad on tehtud Piibli... Continue Reading →

Colleen Hoover. Kõik su täiuslikkused (Pegasus, 2019)

Tõlkinud Marge Paal 280 lk. Colleen Hoover on üks mu lemmikautoritest, kelle teosed on mulle siiani väga meeldinud. Kahjuks "Kõik su täiuslikkused" valmistas pisikese pettumuse. Õnneks oli lõpp juba nagu tõeline Hoover, nii et see natukene päästis mu lugemiselamuse. Quinn ja Graham on abielupaar, kes teineteist sügavalt armastavad. Nad on olnud aastaid abielus ja nüüd... Continue Reading →

Andrus Kasemaa. Vanapoiss (Kultuurileht, 2019)

108 lk See on nüüd ilmselt selle aasta suurim pettumus. Täielik piin oli seda raamatut lugeda. Ma oleksin selle pooleli jätnud, aga ei viitsinud enam lugemise väljakutse teemasse sobivat raamatut otsima hakata. See raamat ajas mu kohati päris marru. Mulle millegipärast jäid siit raamatust meelde ainult negatiivsed emotsioonid ja mõtted. Terve see raamat oleks nagu... Continue Reading →

Edgar Valter. Pokuraamat (Rahva Raamat, 2019)

Illustreerinud Edgar Valter 144 lk Vahelduseks üks selline tore lasteraamat. See on tõesti tore raamat, kus mitte midagi halba ei juhtu. On ühed sellised tegelased nagu pokud. Nad näevad välja nagu mättad. Neile meeldib elada parajalt niiskel maapinnal, kus on ligidal nii mets kui lagedamaid alasid. Veekogu peab ka olema, muidu pokude jalatallad hakkavad kihelema.... Continue Reading →

Lars Kepler. Mänguväljak (Pegasus, 2016)

Tõlkinud Maiu Elken 317 lk Minu esimene tutvus Kepleriga. Ilmselt jääb see pikaks ajaks ka viimaseks tutvumiseks temaga. No ei olnud see minu raamat. Jasmin Pascal-Anderson on sõjaväelane, leitnant. Ta sai Kosovos haavata. Ta süda seiskus natukeseks ajaks ning selle aja jooksul jõuab naine ühte vägivaldsesse sadamalinna. Arstide arvates on tal aga hoopiski posttraumaatiline psüühikahäire,... Continue Reading →

Madeline Hunter. Kõige ohtlikum hertsog Londonis (Ersen, 2019)

Tõlkinud Krista Liidaru 296 lk Mulle meeldib vahelduseks naistekaid lugeda. "Kõige ohtlikum hertsog Londonis" algas nii paljutõotavalt. Ühelt poolt iseteadlik ja enesekindel naine, kellele isa oli jätnud varanduse ning kes ei hoolinud abiellumisest, sest tal lihtsalt polnud vaja seda teha. Ta elas oma elu nii nagu tahtis, hoolimata sellest, mida tema võimukas vanaema sellest arvas.... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑