Camilla Läckberg. Jääprintsess (Fookus Meedia, 2011)

Tõlkinud Maiu Elken 352 lk. Ma üldiselt Skandinaavia krimisid ei loe. Minu jaoks on need liiga verised ja jõhkrad, aga üks hea kolleeg ütles, et Läckberg on teistsugune. Vähemalt esimese raamatu põhjal võib öelda, et tal oli õigus. See oli hea ning ilmselt ma võtan ka järgmised tema raamatud varsti lugemisse. Erika Falck saabus peale... Continue Reading →

Norman Ohler. Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis (Helios,2017)

Tõlkinud Elina Adamson 288 lk. Mulle meeldib Teisest maailmasõjast lugeda. Viimasel ajal olen lugenud sellest küll ainult romaane. Nüüd siis midagi hoopis teistsugust. Kui me koolis seda perioodi õppisime, siis ma ei mäleta, et oleks räägitud uimastitest Natsi-Saksamaal, aga "Patsient A" just sellele teemale keskendub. Raamatust selgub, et uimastid olid peale Esimest maailmasõda saksa rahva... Continue Reading →

Tanizaki Junichirô. Varjude ülistus (Penikoorem, 2004)

Tõlkinud Maret Nukke 119 lk. "Varjude ülistus" on esseistlik teos, mis on tihedalt seotud autorit ümbritseva muutuva ajastuga. Raamat avaldati esmakordselt 1933. aastal. Raamatu peamiseks teemaks on varjud ning varjude ilu ning kuidas Jaapani ühiskond ei hinda enam pimedust. Mulle jäi kõlama selline suhtumine, et vanasti oli kõik parem ning Jaapan peaks enda traditsioonilisele eluviisile... Continue Reading →

Stephen King. Laskur (Pegasus, 2006)

Tõlkinud Mart Kalvet 226 lk. Puhkus on mul vist pea sassi ajanud, sest ma ei saanud alguses aru, mida raamat endast kujutab. Eks ta vist on praegugi natuke segane. Kõige paremini iseloomustaks seda raamatut sõna unenäoline. Minu unenäod on selle raamatu sarnased. Õhustik sünge ning pinev ja toonid tumedad ning hallid. Peategelaseks on Roland ehk... Continue Reading →

Harper Lee. Mine, pane vahimees välja (Pegasus, 2017)

Tõlkinud Matti Piirimaa 246 lk. 26-aastane Jean Louise Finch ehk Nirksilm naaseb New Yorgist, et külastada oma perekonda. Aastad on mööda läinud, aga ühiskonnas on ikka oluliseks teemaks mustanahaliste õigused. Lõuna osariigid on tuntud oma orjandusliku korra poolest. Nad on sellega leppinud, et mustanahalised pole enam orjad, aga samas nad ei taha neile anda ka... Continue Reading →

Nicky Pellegrino. Itaalia pulm (Eesti Raamat, 2017)

Tõlkinud Ann Kivikangur 287 lk. Ma olen viimastel õhtutel küllalt väsinud olnud ning tahtsin lugeda midagi kergemat. Nii sai kätte võetud raamat "Itaalia pulm". Siin raamatus on peidus kaks lugu. Pieta disainib ja valmistab pulmakleite. Nüüd on ta ülesandeks valmistada õele Addoloratale pulmadeks täiuslik pulmakleit. Samal ajal tuleb tema juurde teinegi pruut, kes soovib pulmakleiti.... Continue Reading →

Kairi Look. Härra Klaasi pöörane muuseum (Tallinna Keskraamatukogu, 2016)

Illustreerinud Marge Nelk 72 lk. Raamat jutustab meile Renest, Annast ja Augustist. Rene elab vanaema ja vanaisaga, sest ema on kaugel koolis. Anna ja August on rõõmsameelsed kaksikud. Nad käivad kõik koos esimeses klassis ning ühel päeval otsustab nende õpetaja Robert, et viib lapsed kunstimuuseumisse. Mõeldud-tehtud. See pole aga tavaline muuseum. Seal juhtuvad igasugused imetabased... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑