Linda Howard. Sarah’ laps (Ersen, 2018)

sarah-lapsTõlkinud Ruth Vestel
240 lk.

Õumaigaad, mida ma just lugesin. Ma lootsin vähe paremat lugemiselamust, aga seekord oli suur pettumus. Kes soovib lugeda imalat armastusromaani, kus mees on täielik jobu, siis palun, laske käia.

Tutvustust lugedes tundus, et võiks olla asjalikum. Rome kaotas kaks aastat tagasi avarii käigus oma naise ja kaks last. Ta pole sellest tänini toibunud. Küll aga ei takista see teda ihaldamast naise parimat sõbrannat Sarah’t, kes on teda alati ahvatlenud. Sarah on selle eest meest esimesest silmapilgust armastanud. Nii teebki mees pragmaatilistel põhjustel (et naine oleks kogu aeg käepärast) naisele abieluettepaneku ja Sarah võtab selle vastu ka, lootes, et mees hakkab teda ajapikku vastu armastama.

Mind häiris tohutult, et naist on kujutatud nagu mingi süütu ingli võrdkuju ja meest ehtsa jobuna. Naine on kogu aeg nii malbe ja leplik, ükskõik mida see mees siis teeb või ei tee. Mehe suhtumine ärritas ka. Tahab, et naine annaks talle endast kõik, aga ise ei taha midagi vastu anda. Lisaks mehe tugev omanditunne ja loomulikult lähevad naisel jalad nõrgaks, kohe kui mees teda vaatab. Seda kõike oli siin raamatus lihtsalt liiga palju.

Kuna ma olen korralik, siis pingutasin raamatu ikka lõpuni, aga nüüd sooviksin midagi intelligentsemat lugeda. 😀 Soovitada seda raamatut ei julge.

Advertisements

Linda Howard. Iseseisev naine (Ersen, 2016)

iseseisev-nainePeale fantaasiat ja põnevust tahtsin vahelduseks lugeda lihtsat armastusromaani ja seega täitis raamat oma eesmärgi.

Tegelasteks on Sallie Jerome ja Rhy Baines. Nad on abielus, aga pole seitse aastat teineteist näinud. Sellest ajast saadik kui Rhy Sallie maha jättis. Nüüdseks on Sallie mehest üle saanud ja ennast reporterina üles töötanud. Järsku ostab Rhy selle ajakirja, kus naine töötab ning nad kohtuvad taas.

Mees on otsustanud, et nad peavad uuesti koos elama hakkama ja teeb selleks kõik, mis võimalik. Vahendeid valimata. Naise arvamusest mees ei hooli. Sallie ei taha sellega muidugi leppida, kuigi raamatu lõpp on ikkagi etteaimatav.

Ma alustasin selle raamatu lugemist ootusärevalt ja algus mulle meeldis. Raamat on tegelikult põnev lugemine, küll aga ei meeldinud mulle meespeategelane.

Rhy on ülbe, ennasttäis jõhkard, kes arvab, et kõik peab käima nii nagu tema tahab. Sallie soovib töötada reporterina ja reisida erinevatesse kohtadesse. Mees keelab selle ära, kui ta ajakirja ostab. Väidetavalt tema kaitsmiseks. Sallie tahaks siiski oma karjääri jätkata, kuigi lõpuks läheb ikka nii nagu Rhy tahab.

Minu jaoks oli see natuke kummaline. Eriti arvestades seda, et nad pole teineteist seitse aastat näinud. Lõpuks muidugi mees muutub leebemaks jne, aga ikkagi mulle selline väga macho värk ei istu.