Linda Goodnight. Saladuslik veski (Ersen, 2017)

saladuslik-veskiTõlkinud Ketlin Tamm
320 lk.

See oli üks kerge ja mõnus raamat, vahelduseks erinevatele süngetele raamatutele. Tegemist on sarja kolmanda osaga. Esimesed kaks osa on “Mälestuste maja” (2016) ja “Vihmavarblane” (2017). See on üks suurepärane sari.

Honey Ridge’i väikesesse linna saabub Grayson Blake, kes plaanib ehitada vana viljaveski ümber restoraniks. Tema plaanidele tõmbab hoogu maha vana veski alt leitud luud. Need luud kuuluvad inimesele, kes ilmselt tapeti mingil ajal pärast kodusõda.

Valery on Virsikuaia külalismaja kaasomanik, kelle elu ei ole korras. Tal on hinge peal üks vana asi, millega ta ei suuda rahu teha ning mis ajab teda jooma. Kui Grayson tuleb nende külalismajja peatuma, siis tunneb Valery tema vastu tõmmet. Ta üritab seda eirata, sest ta on väidetavalt meestega lõpparve teinud ning ta arvab, et Grayson on tema jaoks liiga hea. Graysonit tõmbab samuti naise poole, aga ta ei tea, kas naist on võimalik päästa tema enda käest.

Selline mõnusalt kirjutatud hea ajaviiteromaan, kus on lisaks armastusele ka natuke ajaloolist tausta. Igas Honey Ridge’i sarja raamatus on lisaks tänapäevasele tegevusele ka ajalooline tegevusliin pärast kodusõda. Nii ka siin. Seekord lahendatakse salapäraste nootide saladust. Soovitan kõigile, kes otsivad ja soovivad lugeda midagi kerget. Sobib ka nendele, kellele ei meeldi seksistseenide kirjeldused. Siin neid peaaegu ei olegi. 🙂

Advertisements

Linda Goodnight. Vihmavarblane (Ersen, 2017)

vihmavarblane.JPGTõlkinud Ketlin Tamm
320 lk.

“Vihmavarblane” on märksa kvaliteetsem naistekas kui “Kokku loodud“. Tegemist on Honey Ridge’i teise romaaniga (esimene osa on “Mälestuste maja“). See on sama hea, kui eelmine raamat. Võib-olla isegi natuke parem.

Hayden Winters saabub Virsikuaia võõrastemajja, et kirjutada järjekordset põnevusromaani. Ta on hästi eraklik mees. Varjab oma minevikku, sest ta tunneb oma mineviku üle piinlikkust. Samuti ei soovi ta suhet, sest ta kardab, et tal on halvad geenid ja selle tõttu läheb kõik nagunii untsu.

Carrie Riley on vaikne ja tagasihoidlik Honey Ridge’i raamatukoguhoidja. Ta kardab paaniliselt äikesetorme. Nii satub ta ühel tormisel ööl Virsikuaia võõrastemaja köögis kokku Haydeniga, kellega nad jäävad rääkima. Ühel hetkel satub sinna ukse taha üks märg poisike, keda mõlemad soovivad aidata ja kaitsta.

Endiselt ümbritseb võõrastemaja salapära. Kes seal elasid üle 100 aasta tagasi ja millist elu nad elasid? Nii nagu eelmises raamatus leidsid peategelased salapäraseid kuulikesi, nii leiab ühe ka Hayden. Samal ajal näeb ta nii reaalseid unenägusid inimestest, kes elasid seal üle 100 aasta tagasi. Mees arvab, et hakkab hulluks minema.

Väga nauditav ja kaasahaarav lugemine oli. Ilmsiks tuleb nii mõnigi saladus, saabub ootamatu ja kõikevõitev armastus. Helge ja mõnus tunne jäi peale raamatu lugemist. Üks vähestest tänapäeva naistekatest, kus ei ole seksi. Armastust saab näidata ka lihtsalt pilkude, hoolitsevate puudutuste ning lihtsalt hoolimisega. Soovitan lugeda kõigil, kes armastavad head ning mõnusat ajaviidet!

Ma olin dilemma ees, millist raamatut lugeda, nii et võtsin loosi. Ma tahan kõiki korraga lugeda, mida puhkusele kaasa võtsin, aga kuna see pole võimalik, siis tõmban loosi. Nii et “Vihmavarblaseni” jõudis järjekord tänu loosile. Järgmisena on plaanis lugeda Poldarki sarja neljandat raamatut.

Häid lugemiselamusi ja päikest! 🙂

Linda Goodnight. Mälestuste maja (Ersen, 2016)

malestuste-majaVahelduseks üks naistekas, mis on mõnus ja helge. Natuke kurbust ka sekka, aga lugedes ja lõpetades seda raamatut, jäi hinge siiski helge tunne.

Julia elab Honey Ridge’is ja ta peab seal külalistemaja. Julia toibub seal oma purunenud abielust ja poja kaotusest, kui ootamatult satub tema külalistemajja Eli Donovan. Eli on just vanglast vabanenud ja otsib tööd. Lisaks saab ta ootamatult teada, et tal on poeg Alex, kelle eest ta peab hoolt kandma hakkama.

Eli lepib vähesega ja on rahul, et ta sai tööd. Ta ei maini Juliale, et on eksvang. Samamoodi ei maini Julia talle, et ta on kaotanud oma poja. Mõlemal on oma saladused ja kumbki püüab lihtsalt  olla, aga sellest hoolimata tõmbab neid teineteise poole.

Lisaks veel maja, kus nad elavad – Virsikuaia külalistemaja. Majal on oma ajalugu ja seal juhtuvad imelikud sündmused. Nii Julia, Eli kui ka Alex leiavad majast väikeseid kuulikesi. Samuti on majas väga hea ja helge õhkkond. Nii rullubki Julia ja Eli loo taustal lahti ka üks kodusõjaaegne armastuslugu.

Soovitan lugeda nendel, kes igatsevad midagi head ja mõnusat.